Foto: Anette Parksepp
Kuna pere jaoks tuli raha teenida, ei jagunud laste jaoks just palju aega, tunnistab Yana Toom, et tema perel on olnud ka halbu aegu.

Ta usub, et lapsi ei pea kasvatama, vaid tekitama neile teatava raamistiku ja suunama. Raske oli tal enda sõnul laste kõrvalt nii palju töötada, kuid "Hommik Anuga" saates tunnistas ta raskustele tagasi mõeldes, et toonane elukord karastas teda.

Ta tunnistab et 1992. aastal näiteks oli temale ka periood, mil ta õppis päris edukalt poest varastama. "Mõned hakklihapakid on minu südametunnistusel küll," selgitas ta, et kui lastel on kõht tühi, siis pole midagi teha.

Toom rääkis ka, kuidas tema kuueaastane poeg tõi 1,5 aastat noorema lapse lasteaiast, söötis teda ja pani magama ja siis läks telefoniputkasse emale helistama, et kõik on korras ja tehtud. Koeraga käis jalutamas ka. "Tänapäeva sotsiaaltöötajad oleksid tagajalgadel," tunnistas Toom seda elukorraldust kodus meenutades.

Toom rääkis sellestki, et ajakirjanikuna töötades väikse palga eest ei näinud ta oma last piisavalt ja nii juhtus näiteks, et ta tõi ühele lapsele 3 numbrit väiksemad saapad niigi raskel ajal. "Siis nutsin küll."

Toomi sõnul luges ta tooona palju ja tal on meeles Margaret Meadi raamat Samoa elust, kust ta teatavaid mõtteid sai: seal oli kirjas, et kõik tööd teevad kodus teismelised - nad vaatavad laste järgi, teevad kodus kõik ja vanemad pidutsevad ja seksivad ja suitsetavad. "Näitasin seda lastele ka ja ütlesin, et nüüd on nii!" tõdeb ta teatava muigega meenutades, et jättis ohtralt äraelamiseks töötades oma laste kanda paljutki.