Foto: Shutterstock
Millised on sinu suhted teiste inimestega? Kui palju sinu tänased suhted mõjutavad sinu lapse võimet toimivat perekonda luua? Need on väikesed uuringute tulemustest sündinud tähelepanekud suurte asjade kohta.

1. Vanemate omavaheline läbisaamine ja suhtemuster mõjutab lapse võimet tulevikus lähedussuhteid luua

Kujutle ette oma igapäevast suhtlemist oma elukaaslasega. Kas oled sellega rahul, kas sooviksid sellist suhet ka oma lapsele? Kui ei, siis muuda midagi.

Vanemate hea suhe paneb aluse lapse võimele luua täiskasvanuna ka hea partnerlussuhe. Hea suhe lapse ja isa vahel on suureks mõjutajaks lapse võimele tulevikus erinevat tüüpi kestvaid suhteid — ka tööalaseid ja sõpradevahelisi — luua. Isa suhtumine emasse määrab poja tulevase pereõnne ja tütre otsused elukaaslase valikul.

2. Pidev televiisorivaatamine mõjutab tõesti lapse õppimisvõimet

Ja mitte ainult. Ka lapse suhtlusoskust. Isegi siis, kui ema vaatab lapsega koos televiisorit, vähendab see lapse oskust teist inimest tunnetada ja mõista, sest nad ei suhtle sel ajal emaga omavahel. Arvutimängude puhul kehtib aga reegel, et areneb küll lapse reageerimiskiirus ja oskus tehnilisi lahendusi leida, kuid väheneb lapse võime teiste inimeste emotsioone mõista, mis on aga aluseks tulevaseks õnnelikuks eluks.

3. Lapseeas kogetud seksuaalne ahistamine võib viia hilisema ülekaalu ja rasvumiseni

Uuringute kohaselt on need naised, kes lapseeas ahistamise üle elanud, 27 protsenti tõenäolisemalt täiskasvanuna tugevalt ülekaalulised. Meeste puhul suureneb ülekaalulisuse risk suisa 66 protsenti.

4. Lapsed, keda on kiusatud, tulevad suure täenäosusega täiskasvanuna elus halvemini toime

Selle tagajärjeks on suurem depressiooni ja ärevushäirete tekkimise risk. Ka on neil täiskasvanuna tihti madalam haridustase ja väiksem sissetulek. Mitte ainult koolis, vaid ka kodus kiusatakse või narritakse lapsi. Isa mõjutab oma käitumisega otseselt näiteks ka tütre tulevast tööalast edukust. Naisi austavate isade tütred on ametialaselt edukamad.

5. Lapsed, kes on kodus näinud või kogenud julma ning jämedat kohtlemist, kannatavad täiskasvanuna suure tõenäosusega depressiooni käes

Lapsed tulevad vanemate lahutusest üllatavalt tihti välja terve psüühikaga, kui vanemad suudavad säilitada lugupidava suhtumise teineteise suhtes ka lahutuse käigus ja pärast kooselu lõppu. Lapsed, kes kasvavad üles küll kahe vanemaga peres, kuid on aastaid igapäevaselt halvas koduses keskkonnas, on hilisemas elus tunduvalt rohkemate vaimsete häiretega, kui lahutatud vanemate lapsed. Nii vaimne kui füüsiline kodune julmus jätavad lastesse alati jälje ja vastupidiselt vanemate uskumusele, et kooselu säilitamine on kõige tähtsam, soovivad lapsed täiskasvanuna, et vanematel oleks olnud julgust lahutada.

Millised on aga märgid, et sinu suhe toimib praegu päris hästi, seda vaata SIIT!

Allikas: businessinsider.com