Tema sõnul on kohtumenetlus kõige ajamahukam ja keerukam lahendus selleks, kui inimesed soovivad lahku minna. „Meiepoole pöördutakse erinevate muredega: kas on selleks elatisraha, suhtluskorra vaidlus või hooldusõiguse küsimused. Kuidas kellelegi on, mõnel on kõik kolm küsimust laua peal. Kohtuvaidlus võiks olla perevaidlustes tõesti viimane abinõu," kinnitab Lindebergi advokaadibüroo advokaat.

„Ma esimese asjana ütlen peredele, et kohtumenetlus on väga kurnav. See on kurnav lastele, sest juba viieaastase või vanema lapse eest sa seda enam ära ei peida. Lapsed tajuvad väga hästi, et midagi on kapitaalselt valesti. Vanemad, kes on juba kohtuvaidluses, nende omavaheline suhtlemine läheb paratamatult väga emotsionaalseks ja hoiak teineteise suhtes läheb negatiivsemaks."

Ploom rõhutab, et ei ole kuidagi mõistlik ja parem pereõiguse teemasid kohtus lahendada, kui on kuidagigi variant seda kohtuväliselt lahendada.

„Kohtumenetlus ei too vanematele midagi paremat juurde, kui sul on üks laps, sa ei saa teda kuidagi poolitada. Siit algavadki vaidlused pihta, kui üks vanematest arvab kas õigustatult või õigustamata põhjustel, et temal on lapse hooldamisel suurem otsustusõigus kui teisel vanemal. Seaduse järgi on mõlemal vanemal 100 protsenti hooldusõigus, kui kohus ei ole otsustanud teisiti."

Millal ja mis tingimustel vaieldakse kohtus hooldusõiguse või varahoolduse üle või millal kerkivad üles elatisraha suurusega seotud küsimused ja kuidas on elatisraha suurus lahendatud riiklikul tasandil, on kuulatav tasuhäälingus LUUP värskes pereõiguse teemalises saates, milles räägivad advokaadid Karin Ploom ja Gregori Palm advokaadibüroost Lindeberg.

1x
00:00
Jaga
Kommentaarid