Foto: Unsplash
Mis sõnumi saadab see väikesele lapsele, kui vanem saadab ta esimesi kordi lasteaiarühma, endal pisarad silmis? "Nutta võib, aga pärast, autos," ütleb lasteaia psühholoog Lagle Reinup.

Lapsevanem saab päris palju oma last toetada lasteaiaga kohanemisel. Esmalt peab lapsevanem aga endalt küsima, kas ta on ikka valmis last lasteaeda usaldama.

Tanel Jäppinen räägib Pere ja Kodu podcastis, et tema jaoks oli lapse lasteaeda jätmine väga raske siis, kui sündis perre beebi ja suurem laps ei tahtnud kuidagi lasteaeda minna, kui kodus on pere ja pisike tita. Lasteaia psühholoog soovitabki eelkõige iseendas selgusele jõuda. "Kui vanemal on selle suhtes kahtlus, kuidas laps ikka läheb sinna rühma, siis juhtub, et vanema ärevus kandub ka lapsele."

Mitte just väga ammu pandi teatud käitumise puhul lapsed nurka. Praegu saadetakse laps päris tihti järelemõtlemise toolile. "Mida see annab, kui ma panen lapse järelemõtlemise toolile istuma? Kas see on karistus? Aga võiks olla hoopis rahupesa," pakub Lagle. Seal oleks tema sõnul lapsel turvaline rahuneda. Sinna võib laps ka ise minna, kui tahab omaette olla.

Kuidas hommikul mitte endast välja minna, kui laps ei taha hommikul lasteaeda minna?
Kuidas laps rühmas sujuvalt ja ilma draamat üle anda?
Kuidas käituda lapsega, kes on koju minnes ulakas või „krutskeid“ täis?
Kuidas suhtuda, kui laps räägib, et lasteaias keegi kiusab teda? Või kiusab ise hoopis teisi?
Kuidas luua lapsevanema ja lasteaia kasvataja vahel mõnus koostöö?
Mitu päeva nädalas võiks laps vastavalt vanusele rühmas käia?

Pere ja Kodu podcastis räägime sellest kõigest. Kuula SIIT!