Pexels
Laps ütleb oma esimesed sõnad tavaliselt umbes aastaselt. Kui aga kuuljate lastega kasutada lisaks tavapärasele kõnele ka viipeid, võivad esimesed teadlikult tehtud ja tähendust kandvad viiped ilmuda lapse "kõnesse" juba 8-9-kuuselt, mõnel juhul veelgi varem!

Karoliine Piksarv räägib Tanel Jäppinenile Pere ja Kodu podcastis, kuidas beebiga viipekeeles suhelda.

Beebidega viiplemine aitab edukalt ületada seda frustreerivat aega, mil lapse passiivne sõnavara (ehk meie öeldust aru saamine) ja arusaamine maailmast on juba üksjagu suur, aga kõneaparatuur veel suhteliselt ebaküps ning võime end teistele selgeks teha on piiratud. Kujutage ise ette kui jännis see väike inimene on… näe, tahaks öelda, aga ei tule välja! Minust ei saada aru! Mind ei mõisteta!

Viibete kasutamine võimaldab beebidel, kes veel ei räägi, suhelda oma vanemate ja teiste pereliikmetega ning väljendada oma vajadusi ja soove — näiteks anda märku kui nad soovivad süüa või juua või siis lihtsalt juhtida meie tähelepanu asjadele, mis neid köidavad ja mida nad tahavad meiega jagada. Öelda seda, et nad kuulsid linnukest laulmas akna taga või nägid naabri kassi õues jalutamas või et “Kuhu küll on kadunud mu lemmik auto?!” Andes beebidele võimaluse end viibetega väljendada, saame harukordse sissevaate sellesse, milline on nende maailm ning mis neile oluline on.

Mujal maailmas on kuuljate ja normarenguga beebidega viiplemist (baby signing) kasutatud juba aastakümneid. Eestis on meie programm ainus omataoline ning täielikult eesti viipekeelel põhinev.