Unsplash
Mitme minutiga saab organism kätte vajaliku koguse D-vitamiini ning mida võib tähendada lapsepõlves kogetud päikesepõletus? Kõigile neile ja paljudele teistele päevitamisega seotud küsimustele vastab uues Pere ja Kodu podcastis Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili.

Mariana sõnul ei pruugi lapsepõlves kogetud päikesepõletus jääda üldse mitte vaid ebameeldivaks mälestuseks vaid võib meile tugevat mõju avaldada ka täiskasvanueas. “Paljud uuringud on kinnitanud, et lapsepõlves kogetud päikesepõletused võivad täiskasvanueas tõsta oluliselt nahavähi tekkimise riski, samuti võib see soodustada ka mitmete nahaprobleemide teket,” ütleb ta.

Selleks, et päikese käes mitte ära põleda, soovitab Mariana keha kõigepealt väikeste kogustega päikesekiirgusega harjutada. “See ei ole hea, kui kohe esimeste rannailmade saabudes paariks tunniks randa päevitama minna. Parem oleks esimesel päeval viibida päikese käes veerand tundi, järgmisel päeval juba pool tundi ja nii edasi.” Samuti ei soovita ta perega randa minna siis, kui päikesekiirgus kõige tugevam- ehk päeval kella üheteistkümnest kolmeni. “See aeg võib tekitada suuri nahakahjustusi.”

Mida erinevatest päikesekiirgustest teada võiks ja kui palju võiks D-vitamiini sünteesimiseks päikesekäes viibida, kuula juba podcastist.