Karmen Maikalu Foto: Anni Õnneleid
Koolipsühholoogide ühingu juht, ema, pereterapeut ja tegutsev koolipsühholoog Karmen Maikalu räägib, miks ikkagi on nii, et sageli tegelevad psühholoogid lapse koolis tulekahjude kustutamise, mitte ennetusega, ent julgustab vanemaid ka teadma oma õigusi ja küsima abi: "Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette, et koolis peab olema või kool tagama psühholoogi abi."

Ise oma rahadega laste mistahes murede korral abi otsima erapraksistest ei pea - seda ka siis, kui koolis psühholoogi pole. Tasub lihtsalt uurida kooli kaudu võimalusi, soovitab ta, et ükski laps kindlasti ei jääks nõu ega abita, kui seda vajab.

Tema sõnul on suurim viga see, et tahetakse hakata sageli korrigeerima lapse käitumist psühholoogi abiga. Temagi kuuleb palveid "tehke ta korda" - ehk vanemad soovivad halvaks muutunud lapsest saada tagasi hea oma nägemuse järgi, süvenemata kahjuks põhjustesse, miks laps muutunud on. "Meie kui täiskasvanute asi on see põhjus leida ja kõrvaldada, et lapse mure kaoks ära," ütleb Maikalu, et see vajab nii õpetajate, psühholoogi, vanemate kui mistahes osapoolte koostööd. Just lapse muutumust avatust kinniseks, heast halvaks või viielisest kaheliseks peab ta ohu märkideks, mille puhul julgustab ühendust koolipshholoogiga võtma. Ta tõdeb, et õnneks tehakse koolipsühholoogide tööle ka suusõnalist reklaami - saadetakse sinna oma sõpru muredega ning vihjatakse, kui keegi sotsiaalmeedias liiga depressiivselt käituvat ka näib.

Maikalu sõnul on õnneks ka eestlased üle saamas tabust, et psühholoog on "hulluarst", kelle juurde ainult väga suurte probleemidega pöörduda tohib. "See on sama normaalne kui see, et sul on oma perearst," tunnistab ta siinkohal, et ka sarjades ja filmides nähtav sage abi otsimine psühholoogidelt on kindlasti kaasa aidanud selle normaalseks muutmisele.

Maikalu selgitab allolevas podcastis Tanel Jäppinenile, kuidas näeb välja koolipsühholoogi argipäev, räägib muutunud trendidest, mis teemadel koolipsühholoogi poole ka pöördutakse ja selgitab, kuidas tegelikult ideaalmaailmas võiks laste ja noorte, aga ka täiskasvanute aitamine koolis käia. Lisaks selgitab ta, miks see amet nii populaarne siiski pole, et psühholooge täiskohaga kõikjale jaguks.

Kuula! Ja kui tunned, et su laps vajab nõu, siis julgusta teda koolipsühholoogi poole pöörduma ja ära pelga ka ise ühendust temaga võtta!