Foto: Pixabay
„Kui üks vanem soovib teisele vanemale kätte maksta läbi lapse, siis Eestis on seda väga lihtne teha,“ ohkab Toomas*, kes on lapse pärast kohut käinud poolteist aastat. Pärast suhte lõppemist keeldus tema lapse ema mehele last näitamast ja Toomasel ei jäänud üle muud, kui minna kohtusse.

Et mehel oli võimalik kohtuasjaga tegeleda pea igapäevaselt, saavutas ta mitmete advokaatide arvates imestamapanema suhtluskorra – ema vastuseisust hoolimata saab Toomas olla lapsega 50% ajast.

„Mul läks aasta, et tõestada, et ma olen emaga võrdne vanem. See ei peaks nii olema,“ kritiseerib Toomas kehtivat süsteemi, mis tema arvates diskrimineerib isasid. Mehe hinnangul kulus tal kohtuteele 10-20 tuhat eurot. Mees ei eita, et oleks selle raha parema meelega investeerinud lapsesse ja tema tulevikku.

Toomas ei saa tänini täpselt aru, miks lapse ema last temast võõrandada tahab. Ta usub, et selle taga on suuresti ka naise päritolupere. „Lapse emapoolne vanaema ütles näiteks mulle, et lapsel ei olegi isa vaja,“ lausub Toomas kurvalt.

Toomas räägib ka põgusalt MTÜ-st Lapsele Vanemad, millesse ta kuulub. MTÜ aitab sellisesse olukorda sattunud vanemaid ning teeb võrdse vanemluse osas ühiskondlikku teavitustööd.

*Kuna lapse suhtluskorra teema on õrn, ei soovitanud Toomase jurist tal saates oma nimega esineda, ent ta räägib oma loo. Kuula kaasa elama panevat lugu keerukast protsessist, et üks isa oma lapsega aega veeta saaks: