4 küsimust ämmaemandale: miks lootevesi vahel palju varem lekib ning mille järgi kujuneb sünnihinne?

Juulikuu Pere ja Kodu veergudel räägib värske isa Andres, kuidas tema naisel juba 33. rasedusnädalal lootevesi lekkima hakkas, ent ometi beebipreili alles pärast tähtaega ilmavalgust nägi. Kuidas sellised asjad juhtuvad ja miks mõnedel naistel pressiperiood lausa neljatunniseks näiteks venib? Ja mille järgi saab beebi sünnihinde? Ämmaemand vastab.

Isa Andrese kirjeldust tütreke Miia Melissa saabumisest perre saad lähemalt lugeda lugeda siit: Olen kuulnud, et mõned naised ei taha meest sünnituse juurde, sest nad ei soovi näidata end koledana. Kustkohast tuleb selline valehäbi?

Sellest samast loost kujunenud küsimustele vastab Grethel Tarmas, Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusosakonna ämmaemandusjuht:

1. Miks lootevesi vahel nii vara lekkima hakkab? Kuidas aru saada, et tegu on tõesti looteveega?

Kui rasedus on kestnud vähemalt 37 nädalat ja lootevesi puhkeb enne regulaarsete valulike emaka kokku­tõmmete teket, kutsutakse seda lootevee enneaegseks puhkemiseks.

Lootevesi on enamasti selge, läbipaistev ja lõhnatu. Mõnikord hakkab seda erituma vähehaaval. Seega võib olla tõesti raske kindlaks teha, kas looteveed on puhkenud või on tegu vooluse või limakorgi eritumisega. Kui kahtled, võta appi hügieeniside – kui side märgub regulaarselt ja seda tuleb tihti vahetada, on lootekest tõenäoliselt rebenenud. Kui sa ei tea, kas minna juba sünnitusmajja, võta ühendust sünnitustoa valveämmaemandaga.

2. Mis põhjusel avatakse looteveekott? Kas see on valus?

Looteveepõis avatakse vahel sünnituse ajal sünni­tegevuse edendamiseks. Lisaks võib seda vaja olla, kui tekib vajadus paigaldada lootele peaelektrood, et tema seisundit jälgida. Looteveekoti avab ämmaemand või naistearst pika heegelnõela meenutava instrumendiga ja see pole valulik.

3. Miks presside periood vahel nii pikaks, neljatunniseks venib?

Siin on arvatavasti mõeldud sünnituse väljutusperioodi üldisemalt, mis algab emakakaela täielikust avatusest ja lõpeb lapse sünniga. Väljutusperiood jaguneb kaheks:

passiivne faas, mil emakakael on täielikult avatud, kuid loode on laskumas sünnituskanalisse ja emal puudub vajadus kaasa pressida või on see nõrk;

aktiivne faas, kus loote pea on laskunud vaagnasse ja jõudnud vaagnapõhjale (lapse pea on nähtav) ning emal on tungiv vajadus kaasa pressida.

Esmassünnitaja väljutusperiood võibki kokku kesta 3–4 tundi.

4. Mille põhjal kujuneb sünnihinne?

Apgari hindega hinnatakse kõigi vastsündinute südametegevust, hingamist, nahavärvust, lihastoonust ja reaktsiooni välisärritusele 1. ja 5. eluminutil. Iga kriteeriumi eest saab 0, 1 või 2 palli ja tulemused liidetakse. Normiks loetakse tulemust 7 või rohkem.

7–10 palli saanud vastsündinu seisund on hea kuni suurepärane ja ta vajab üldjuhul tavapärast hooldust. 5–6 palli saanud lastel on tarvis enam tähelepanu ja vahel ka abi. 4 ja vähem palli saanud vastsündinud vajavad hingamisabi, jälgimist, lisauuringuid ja vajaduse korral ravi.

Millest kirjutab juulikuu Pere ja Kodu veel? Vaata SIIT!