Pexels
Mitmed sünnitusmajad ja sünnitusosakonnad üle Eesti on keelanud isadel ja tugiisikutel sünnitustel viibimise ning sünnitusjärgse külastuse. See on toonud kaasa palju kriitikat — piirangut peetakse ebamõistlikuks ja õigusi riivavaks.

Kuigi pahameelest võib inimlikult aru saada, on keeld seaduse silmis proportsionaalne ja inimlikult hädavajalik.

Kui haiglasse astub inimene, kellele ei ole tehtud COVID-19 testi, tuleb eeldada, et ta on nakkuse kandja ja temaga vastavalt ümber käia. Isegi kui uksest sisse astudes tehakse test, siis võtab vastus pool päeva.

Kui selliseid meetmeid ei kohaldataks, seaks see ohtu emad, vastsündinud, meditsiinipersonali, kõik ülejäänud haiglas viibijad ja tagatipuks inimese enda. Kui meetmeid ei kohaldataks, siis piisaks vaid ühest haiglasse sattunud COVID-19 kandjast, et potentsiaalselt nakatada kümneid, kes omakorda nakataks sadu.

Nüüd kujutame ette, et ühele sünnitajale lisaks astub haigla uksest sisse veel kaks inimest, kes võivad olla enesele teadmata COVID-19 kandjad. See tähendab, et riskid mitmekordistuvad. Mitmekordistuvad aga ka kulud isikukaitsevahenditele ning tööhulk personalile.

Personali ja isikukaitsevahendite ressursi peaks samal ajal aga fokusseerima sünnituste vastuvõtmisele, emade, vastsündinute ja personali kaitsmisele.

Elu on suurim väärtus, mida õigus ja seaduse reeglid peavad kaitsma. Elu kaitsmine on põhjus, miks teeme tihti reeglitest erandeid. Näiteks lubame kiirabil ületada kiirust ja ületada ristmik punase tulega. Suuremas pildis on see põhjus, miks täna on rakendatud eriolukord.

Juriidikas kehtib üldpõhimõte — inimeste õigusi võib piirata siis, kui piirang on proportsionaalne olulisema eesmärgi saavutamiseks. Seda peegeldab ka meie põhiseaduse § 11.

Selline piirang on proportsionaalne. Sünnitusel viibimise keelu eesmärgiks on vältida rohkemate isikute nakatumist COVID-19 viirusesse. Piirang kaitseb tervishoiutöötajaid, aga ka ema ning sündinud last. Selline meede maandab otseselt vahetu ja olulise riski. Samaväärilist mõju ei ole eluliselt võimalik saavutada muude meetmetega. Ühtlasi on meede õiguslikust vaatenurgast mõõdukas, sest kuigi kahtlemata on saatjate sünnitusel osalemine oluline, siis pole see vältimatult vajalik.

Vajadus kaitsta kõiki emasid, kõiki lapsi ja meditsiinipersonali elu COVID-19 eest kaalub paratamatult neil rasketel aegadel üles isa ja ema õigused osas, milles elu kaitsmine on olulisem eesmärk.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!