Unsplash
Beebiootel naised on ärevil, et sünnitama mineku ajaks võib neist nii mõnelgi olla koroonaviirus. "Haigla on arvestanud selle võimalusega, et koroonaviirussse haigestunud patsient võib sattuda ka sünnitusmajja," rahustab Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmaja ämmaemandusjuht Vivian Arusaar.


Milliseid meetmeid haigla ette võtab emade ja beebide tervise huvides?

Kõik patsientidele ja nende lähedastele vajalik info on kodulehel kättesaadav ja uueneb operatiivselt vastavalt üleriigilisele olukorrale. Tänases olukorras paneks pigem lugejatele südamele, et kõiki teavitusi ja käitumisjuhiseid, sh külastamispiirangut, visiitidele üksi tulemist palume võtta täie tõsidusega.

Sünnitajatele antakse abi vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitud juhistele. Koroona viiruse puhul tähendab see samuti arvestamist iga patsiendi haigusekuluga personaalselt.

Kas on hetkel sünnitama tulevaid rasedaid, kellel viirus diagnoositud?

Tänases olukorras peame arvestama võimalusega, et iga viirus- või külmetushaigussümptomitega patsient võib olla nakatunud. Vastavad juhised diagnoosimiseks ja patsiendiga tegelemiseks on olemas ja ei eristu siinkohal rahvusvahelistest ega terviseameti juhistest. Täpset infot nakatunutest omab terviseamet ning seda jagatakse operatiivselt ka meedias.

Milline on teile teadolevalt praeguseks muu maailma kogemus koroonaviirusega sünnitajate ja vastsündinutega?

Hetke kogemus näitab, et viirushaigust põevad rasedad nagu ka teised noored inimesed enamasti kergelt. Oluline on haigestudes püsida kodus, et mitte levitada viirust ja enne haiglasse tulekut, kui see on vältimatu, teavitada haiglat oma tulekust ette. Emalt lapsele raseduse/sünnituse aegset ülekandumist pole teada, küll aga on kirjeldatud juhtumeid, kus raske haiguse kuluga võib tõusta risk nakkuse edasiandmiseks, kui köhimisel erituvad piisad sattuvad kokkupuutesse vastsündinuga ja sealt tema hingamisteedesse. Seetõttu võib leida soovitusi sünnijärgseks eraldamiseks emast, kui see peaks vajalikuks osutama.

Jälgime siinkohal igapäevaselt rahvusvaheliste ekspertide soovitusi, kellel viirushaigetega tegelemise kogemus juba pikemaajalisem.

Kuidas kaitsete personali?

Esmaselt on ikkagi kõige alus AUSUS! Patsient peab personaliga suhtlemisel olema absoluutselt aus ja avameelne informeerimaks oma võimalikest kokkupuudetest koroona viiruse nakkusallikatega, kontaktsetega või viibimisest riskipiirkondades (k.a. Saaremaal). Ainult nii suudab patsient kaitsta personali ja iseennast.

Personal kasutab vastavalt patsiendi terviseseisundile ja raskusastmele isikukaitsevahendeid seda nii enda kaitseks kui nakkuse leviku tõkestamiseks.

Kindlasti tasub rasedal olla kursis haigla kodulehel ja sotsiaalmeedias olevate vastavate juhistega selle kohta, kuidas peatsel sünnitajal käituda koroonaviiruse või koroonaviiruse kahtluse korral. Juhendi leiab ka SIIT!

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!