Pärast paleodieedi tõusulainet kasvab huvi paleokohtamiste vastu. Selle huvi aluseks olev teooria ütleb, et bioloogilisest kokkusobivusest, mille aitavad leida meie eritatavad biokeemilised signaalid, sünnib õnnelik ja kauakestev suhe.

Mina kasutasin antibeebipille kümme aastat. Lõpetasin nende kasutamise pärast mesinädalaid ja mitte sellepärast, et rasedaks jääda. Kas ma olen endiselt oma mehega koos? Jah, viis aastat on sellest möödas ja olen. Kas meie suhe on nüüd parem, kui ma ei kannata enam paanikahoogude, väsimuse ja krooniliste tervisehädade käes? Ilmselgelt.

Mõjutavad 150 funktsiooni

Antibeebipillide kasutamisest loobumine pärast aastatepikkust kasutamist võib olla keeruline ja nõuab tuge — eriti teie partnerilt. Kui te leiate seda tuge oma mehelt või kallimalt, kes on näinud pillide võtmise kõrvalmõjusid, siis tõenäosus temaga kokku jääda suureneb. Kirjeldatud uuringud ei käsitle sotsiaalset survet, mis nõuab naistelt antibeebipillide kasutamist selle ajani, kuni nad tahavad last saada, ja toetuse puudumist üleminekul teistele rasestumisvastastele vahenditele, eriti mittehormonaalsetele. Kuigi kindlasti mõjutavad need asjad naise üldist rahulolu suhtes ja muus elus.

Meie hormoonid mõjutavad 150 olulist kehalist funktsiooni ja hormoonitaseme kõikumine on lahutamatult seotud bioloogiliste süsteemidega, mis kontrollivad meie energiataset, mälu, ajulaineid, vitamiinide omastamist, ainevahetust, tunnetuse teravust ja muud. Kui me räägime bioloogilisest sobivusest, siis räägime tegelikult seosest hormoonide ja immuunsussüsteemi vahel — sellest tuleneb tung eelistada ühtesid mehi teistele. Räägime ka sellest, kuidas hormoonid aitavad meil orienteeruda välismaailmas ja joondada oma kogemused sisemaailmaga.

Kui me võtame antibeebipille, siis surub see alla meie seksihormoonid ja asendab need sünteetiliste hormoonidega, mis vallanduvad püsiva voona. Ei ole enam igakuiseid kõikumisi. See tähendab, et kõik hormoonidega seotud süsteemid lüüakse segi — ainevahetus-, sisesekretsiooni- ja immuunsussüsteem. See viibki salalike, aeglaselt kuhjuvate kõrvalmõjudeni, mida naised võivad kogeda.

Mis on kõige selle tähendus neile paljudele naistele, kes ühel või teisel eluperioodil võtavad antibeebipille — sageli teismeliseeast menopausini? Mõju biokeemiast juhitud kohtamisvalikutele on vaid jäämäe tipp. Miks kuuleme me peamiselt kõrvalmõjudest, mis mõjutavad otseselt mehi?

Võib-olla seepärast, et teaduses on vähe feminisimi. Teaduses — võib ka öelda, et kogu elus — nähakse naissuguhormoone segajana. Sellepärast peetakse endiselt lahtiseks küsimust, kas antibeebipillid põhjustavad depressiooni ja ärevust, kuigi just neid nimetavad naised kõige sagedamini pillide võtmisest loobumise põhjusena. Samal põhjusel kaldutakse välja naerma ka juttu pilli negatiivsest mõjust libiidole, kuigi pille võtvad naised kinnitavad seksihuvi vähenemist, seksi suuremat valulikkust, seksi kahanenud nauditavust (sealhulgas harvemaid ja nõrgemaid orgasme). Harva räägitakse sellest, kuidas hormoonid, mis mõjutavad meie libiidot, mõjutavad ka meie teisi tunge — ambitsiooni, motivatsiooni ja loovust.

Feminismi puudumine teaduses võib seletada ka seda, miks uuringud, mis seostavad antibeebipille suurema rinna- ja emakakaelavähi ning pulmonaaremboolia riskiga, lükatakse pigem kõrvale kui anomaalsed ja tähtsusetud.

Näiteks hiljuti suunas USA kohus kohtuvälisele kokkuleppele kümned tuhanded tsiviilhagid Bayeri (rasestumisvastaste ravimite Yaz ja Yasmin tootja) vastu. See võimaldas ravimifirmal vältida nende toodete mõju ja turustamise põhjalikumat uurimist. Väidetavalt põhjustasid need ravimid paljudele naistele pulmonaarembooliat ja südameatakke. Ravimeid turundati agressiivselt noortele naistele.

Naistele pakutakse ikka lihtsat valikut: antibeebipill (ja selle edasiarendused nagu tuperõngas või emakasisene vahend) või rasedus. Soovimatu rasedus teeks teie suhtele kindlasti halba, on lõppsõnum. Kuid naistelt ei tohiks oodata oma tervise ja heaolu ohverdamist ega neid ka sellele teele julgustada. Raseduse vältimiseks on ka teisi, mittehormonaalseid valikuid.

Allikas: Eesti Päevaleht

Copyright: Guardian News & Media Ltd 2014