Pexels
Kuidas on viiruseohu ajal kaitstud sünnitusmajja saabuvad naised ja sünnitusmaja personal, kas kõikidele tehakse koroonaviiruse test? Mis saab siis, kui sünnitajal on koroonaviirus? Missuguste meetmetega praegu emade ja beebide tervist kaitstakse? Kuidas ennast nüüd rasedana arvele võtta ja missuguseid uuringuid praegu rasedatele tehakse? Selgitusi jagab Keskhaigla Sünnitusmaja.

Kuidas on kaitstud sünnitusmaja personal?

  • Patsient peab personaliga suhtlemisel olema absoluutselt aus ja avameelne informeerimaks oma võimalikest kokkupuudetest koroona viiruse nakkusallikatega, kontaktsetega või viibimisest riskipiirkondades. Ainult nii suudab patsient kaitsta personali ja iseennast.
  • Personal kasutab vastavalt patsiendi terviseseisundile ja raskusastmele isikukaitsevahendeid seda nii enda kaitseks kui nakkuse leviku tõkestamiseks. Kõik tervishoiutöötajad kellel on olnud kontakt koroona haigega ning nad ei ole seejuures kasutanud iskukaitsevahendeid peavad jääma kaheks nädalaks karantiini.


Sünnitama tulijad

Hakkan sünnitama, kuid mul on diagnoositud koroonaviirus. Kuidas õigesti käituda?

  • Teavita enne saabumist meid numbril 53080874. Transpordiks haiglasse kasuta kiirabi või oma autot (kindlasti mitte ühissõidukeid, nt taksot!). Ka kiirabile helistades teavita diagnoositud koroonaviirusest!
  • Haigla hoovi, vastuvõtu juurde jõudes, võta uuesti ühendust vastuvõtu ämmaemandaga ja jää vastuvõtu ämmaemandat autosse ootama.
  • Hea patsient ja külastaja! Koondame jooksvalt siia vastused korduma kippuvatele küsimustele.

Kas sünnitajatele tehakse koroonaviiruse test?

  • Tagamaks kõigi sünnitajate ja sünnitusmaja personali ohutust, teeme kõigile sünnitama tulevatele rasedatele COVID-19 testi.

Kas isa või mõni teine tugiisik saab osaleda sünnitusel?

  • Oleme katkestanud peresünnitused kuni üleüldise olukorra paranemiseni. Palume sünnitama tulles kohe kaasa võtta ka lapse koju viimiseks vajalikud riided.

Kas mind eraldatakse lapsest peale sünnitust kui mul on diagnoositud COVID-19?

  • Covid-19 diagnoosiga ema vastsündinu eraldatakse emast 2 nädalaks, et vältida nakkuse ülekannet emalt vastsündinule.
  • Naiste- ja lastekliinikud tagavad vastsündinute jälgimise ja hoolduse, vastsündinuid ei kirjutata koju enne 48 elutundi.
  • Vajadusel õpetatakse emadele rinnapiima välja pumpamist ja antakse nõuanded laktatsiooni säilitamiseks, et edaspidi oleks võimalik üle minna rinna(piima)ga toitmisele. Loe lisaks juhtist Sünnitus raseda ja vastsündinu jälgimine COVID19 epideemia ajal
  • Emad, kes keelduvad vastsündinu isoleerimisest ja/või ei loobu rinna(piima)ga toitmisest, dokumenteeritakse otsus vastavalt raviasutuse nõuetele. Kui ema ja vastsündinu seisund on hea, kirjutatakse pere koju, kuid mitte varem kui 48 tundi pärast sünnitust, et hinnata vastsündinu kohanemist ja tervist ning teha esmased rutiinsed skriiningud ja protseduurid.
  • Vastsündinu jälgimiseks kodus töötatakse välja juhised ning jälgimisleht.

Milline on muu maailma kogemus koroonaviirusega sünnitajate ja vastsündinutega?

  • Hetkel olemasolev info ja kogemus näitab, et viirushaigust põevad rasedad nagu ka teised noored inimesed enamasti kergelt. Oluline on haigestudes püsida kodus, et mitte levitada viirust. Enne haiglasse tulekut, kui see on vältimatu, teavitada haiglat oma tulekust ette.

Milliseid meetmeid võtab haigla ette emade ja beebide tervise kaitsmiseks?


Rasedatele

Olen rasestunud, kas mul on mõistlik tulla praeguses olukorras rasedust arvele võtma?

  • Võtame rasedaid arvele alates raseduse kümnendast nädalast. Selleks, et hoida ema ja beebi tervist, on optimaalseim aeg meile arvele pöördumiseks alates 10. rasedusnädalast. Aja saab broneerida helistades registratuuri üldnumbrile 666 1900.
  • Alakõhuvalu või verejooksu korral tuleks pöörduda endiselt meie erakorralisse vastuvõttu. Vajadusel saab nõu ja abi ämmaemanda nõuandeliinilt 53977077.

Kas ämmaemandate vastuvõtud toimuvad?

  • Ämmaemandad võtavad jooksvalt ühendust kõigi rasedatega ja jagavad info visiitide toimumise ja ärajäämise kohta.
  • Viirus- ja külmetushaigustesse haigestunult ära tule emadusnõuandla vastuvõtule! Vajadusel konsulteeri oma ämmaemandaga. Ämmaemanda vastuvõtule ja ultraheli uuringutele tule üksi, keelatud on tulla koos kaaslase või lastega.

Kas pean tulema vastuvõtule rasedust arvele võtma, kui olen saanud SMS-i, et mitte tulla?

  • Ämmaemandad võtavad jooksvalt kõikide patsientidega ühendust, et täpsustada visiidi toimumine.

Olen rase ja mul on tekkinud palju küsimusi, kust ma infot leian?

  • Avatud on ämmaemandate nõuandeliin, kuhu saab helistada esmaspäevast reedeni kella 8-16. Ühendust saab võtta telefoni numbril 53977077. Meie ämmaemandad pakuvad telefoni teel nõu kõigile Ida-Tallinna Keskhaiglas arvel olevatele rasedatele.

Millised vastuvõtud toimuvad rasedatele ämmaemanda ja arsti juurde?

  • Rasedad on ka eriolukorra ajal meie jälgimise all ja oleme üldist jälgimiskava muutnud ainult selleks, see oleks antud hetkel kõigile turvalisem ja vähendaks otsekontakte inimeste vahel.
  • Raseduse jälgimise ajal toimuvad neli ämmaemanda või naistearsti vastuvõttu raseduse 10.-12. nädalal, 20.-21. nädalal, 28.-30. nädalal ja 38.-40. nädalal, et teostada vajalikud uuringud ema ja loote seisundi hindamiseks.
  • Muud vastuvõtud on asendatud kaugvastuvõttudega ja toimuvad üldjuhul telefoni teel, vajadusel kasutatakse teisi elektroonilisi kanaleid.
  • Rõhutame, et rasedad on ämmaemanda või naistearsti jälgimise all, kes otsustavad jälgimismetoodika vastavalt iga raseda seisundile.

Milliseid uuringuid tehakse eriolukorra ajal raseduse I trimestril?

  • Pakume I trimestri sõeluuringu asemel rasedale Eestis teostatavat loote rakuvaba DNA sünnieelset sõeluuringut (NIPTIFY).
  • NIPTIFY testide eest tasub eriolukorra kehtivuse ajal Haigekassa.
  • NIPTIFY testiks tuleb analüüs anda 11-12. rasedusnädalal.

Kuidas saan NIPTIFY testile?

  • NITPIFY testile suunab arst või ämmaemand väljastades selleks digitaalse saatekirja.
  • Rasedale helistab haigla esindaja ja kutsub testi tegema. Rase ise helistama ei pea.

Kuidas NIPTIFY testi andmine käib?

  • NIPTIFY testiks saab analüüsi anda Ravi üksuse verevõtukabinetis E-N kell 8.00-13.00. NB! Suurele reedele eelneval neljapäeval, 9. aprillil 2020 analüüsi anda ei saa.

Kuidas saan teada NIPTIFY testi vastuse?

  • NIPTIFY testi vastuse ooteaeg on 4-6 nädalat.
  • NIPTIFY testi vastusest teavitab rasedat ämmaemand või arst.

Kas NIPTIFY test tehakse kõigile?

  • NIPTIFY testi ei määrata rasedale, kellel on tehtud I trimestri sõeluuring ja see on olnud korras.

Kas uuringud rasedatele naistekliinikus jätkuvad, kuidas saan anda proovi?

  • Hetkel plaanilised ultraheliuuringud jätkuvad. Kui teil on aeg broneeritud ja vastuvõttu pole tühistatud, ootame teid uuringule. Keelatud on tulla koos kaaslase või lastega.
  • Uriini analüüsi saab tuua meile ilma haiglasse sisenemata. Uriini analüüsi saate jätta B korpuse emadusnõuandla sissekäigu juures olevale lauale tööpäeviti kell 7:30-12:00.
  • Vereanalüüse võetakse tavapärastes kohtades.
    • Ravi üksuse verevõtukabinet on avatud tööpäeviti kell 07:30-15:00
    • Magdaleena üksuse verevõtukabinet on avatud tööpäeviti kell 07:30-15:00
    • Tõnismäe üksuse verevõtukabinet on avatud tööpäeviti kell 08:30-13:00

Olen rase ja mul on vaimse tervisega mure, kuidas saan psühholoogi abi?

  • Kliiniline psühholoog Ada Alliksoo nõustab ITK-s rasedusega arvel olevaid rasedaid tööpäeviti kell 9-15 telefonil 58 666 559 või Skype „itk psühholoog" vahendusel.

Kas raseduskriisi nõustamised toimuvad?

  • Nõustamist pakub SA Väärtustades Elu ööpäevaringselt tasuta ja ilma saatekirjata.
  • Nõustamine toimub eesti, inglise ja vene keeles.
  • Nõu saab telefonil 8002008, Skype vahendusel ja e-nõustamise kaudu.
  • Täpsem info teenuse ja Skype-kontaktide kohta www.rasedus.ee.


Vastsündinule

Kas lastearsti vastuvõtud toimuvad?

  • Kui teil on aeg broneeritud ja vastuvõttu pole tühistatud ootame teid lapsega lastearsti vastuvõtule.

Vaata ka: sunnitusmaja.ee

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!