Kui vaadata neljanda ja rohkemate laste sündide osatähtsust kõigist sündidest, siis siin olulist muutust ei paista. Nende sündide osatähtsus on olnud 6% kõigist sündidest. Kokku moodustasid kolmandate ja rohkemate laste sünnid 2018. aastal 26% kogu sündidest.

Joonis: Statistikaamet

Sündimust uurides on oluline arvestada ka naiste vanuselise jaotusega. Kõige enam sünnitavad praegu naised vanuses 27-33. Igal aastal saab selles vanusevahemikus lapse kümnest naisest üks ning praegu on see vanusrühm õnneks veel suur. Sellest nooremate naiste vanusrühmad on kolmandiku võrra väiksemad, mis toob juba paari aasta pärast kaasa paratamatu sündide arvu languse. Tingimusel, et keskmine laste arv naise kohta ei muutu.

Kogu vaadeldud perioodi jooksul on näha, et 25-34-aastaste hulgas on kolmandate laste sündide arv peredesse kasvanud ja 2018. aastal on kasv teinud eriti järsu hüppe. Vanemas vanusrühmas (35-39-aastased) on kasv ebaühtlasem, kuid 2018. aastal toimunud muutus tuleb siiski selgelt nähtavale.

Joonis: Statistikaamet

Kuigi laste planeerimine sõltub kahe lapsevanema hoiakutest ja võimalustest, on ka riigil täita siin oluline roll, pakkudes materiaalset kindlustunnet ja väärtustades naise rolli ühiskonnas. Kui varem oli kolmanda lapse saamine pere jaoks majanduslikult suur risk ja vaesusesse langemise tõenäosus tõusis järsult, siis alates 1. juulist 2017 kehtestatud lasterikka pere toetuse tõusu tulemusel kasvas kolme- ja enamalapselistele peredele mõeldud toetus enam kui kahekordseks.

Ilmselt ei ole 1,5 aastat kehtinud toetus siiski ainus sündide kasvu põhjus, sest kolmandate laste sündide arv on kasvanud alates 2016. aastast ja 30-34-aastaste seas algas kasv juba aastast 2015. Põhjuseks on tõenäoliselt ka riigi majanduslik stabiilsus, kuna laste arv peredes suurenes ka eelmise majanduskasvu ajal.

Jaga
Kommentaarid