Ta lisab, et ka mõistval abikaasal, paindlikul tööl – ta on prantsuse keele eraõpetaja – ning vanematel ja vanavanematel tugivõrgustikuna on selles olnud suur osa. „Siiski, sageli annavad just lapsed naisele innustust ja jõudu teatud asjade ärategemiseks või millegi uue alustamiseks!“
Perre lisanduvat väikevenda ootavad põnevusega suured õed Mei Margaret (6) ja Pia Sofia (5) ning Šveitsi­ valge lambakoer Herakles. Seda, et perre on tulemas tita, ei andnudki tütarde eest kaua varjata, sest Heidil oli alguses tihti paha olla ja ta ei saanud lapsi sülle võtta. Kuuldes, et emal on tita kõhus, tõmbas Pia emme särgi üles ja oli väga kahtlustav, miks vennakest näha pole. Alles ultrahelipildil paistev udune terakene sobis lapsele tõendiks, et ema kõhus kasvab tõesti tita.

Kolmas rasedus tuli teisiti

Ei ole ikka nii, et kui oled juba kolmandat korda rase, siis on sul täiesti selge, kuidas asjad käivad. Heidi kolmas lapseootus on toonud mitmeid üllatusi. Kui esimeste raseduste ajal oli tema kaalutõus pigem väike ja kõht tilluke – Heidi mäletab, et teist last sünnitama minnes ootas ta viisakalt Ida-Tallinna Keskhaigla naistenõuandlas pika järjekorra ära, sest sünnitaja moodi ta küll välja ei paistnud –, siis seekord hindab ta, et kõhuke on algusest peale olnud üsna korralik.

Samuti on naine varasemast rohkem muretsenud. „Esimese trimestri ultrahelisse minnes olin ikka päris pabinas, mõtlesin, et kui pilt ekraanile tuleb ja vilgub, siis vähemalt süda lööb, ja kui nii oligi, hingasin kergendatult.“ Ta nendib, et vanus ja elukogemus panevadki rohkem muretsema, aga peale selle oli raseduse alguses ka konkreetsem probleem – väikesed verejooksud ja määrimised. Ämmaemand arvas, et see võis olla füüsilisest pingutusest, sest päris raseduse alguses tegi Heidi veel tublisti viis korda nädalas jooksutrenni.
„Olen alati mõelnud, et rasedus ei ole haigus ja harjumuspäraseid treeninguid võib rasedana jätkata. Pärast ämmaemanda soovitust jätsin aga trennid täiesti ära ning piirdun nüüd pikkade jalutuskäikudega. Kõige rohkem oli sellest kahju meie suurel ja valgel sõbral Heraklesel, kes oli minu lahutamatu treeningpartner.“

Olgu lisatud, et teise trimestri­ algu­ses jäi määrimine harvemaks ja lõpuks­ kadus. Nii on ka Heidi matkad­ muutunud pikemaks ja tuju reipamaks.
Veel tuli välja, et laps võib olla tegelikult „vanem“, kui viimase menstruatsiooni järgi välja arvutati. Eks sellest ka suurem kõht. Niisiis loodavad pereliikmed pisipõnniga kohtuda nädala jagu varem, kui alguses ennustatud, ja see tähtaeg langeb kenasti kokku pereisa 40. sünnipäevaga.

Aega igale lapsele

Heidi ütleb, et ta tahaks olla rahulik ja kogenud kolme lapse ema, kes ülemäära ei pabista. „Plaanime kaasata beebi pere tegevustesse, käia üheskoos matkamas ja igal pool mujalgi. Kindlasti üritan teadlikult pühendada aega ka oma kallitele „suurtele“ preilidele, et nemad ei tunneks end kuidagi kõrvalejäetuna. Mei Margaret läheb järgmisel sügisel kooli – see on juba iseenesest suur muutus. Üritame teha nii, et beebi majjatulek lisastressi ei tekitaks.“

ESIMENE TRIMESTER

Lapse areng

1.–4. rasedusnädal

4. rasedusnädala lõpuks on arenev laps kaks nädalat vana. Ligikaudu ­1 mm­ pikkune uue elu alge on kinnitunud emaka seinale ning ema vere kaudu­ saab ta eluks vajalikke aineid. Välja on arenenud kolm rakukihti, millest kujunevad loote kehaosad ja elundid. Hakkab moodustuma platsenta.

5.–8. rasedusnädal

8. nädalast võib embrüot nimetada looteks. Selgesti on eristatavad pea ja kael, näha on ka käed-jalad. 6. nädalal hakkab 140–150 korda minutis lööma tilluke süda. Moodustunud on pea- ja seljaaju. Laps võib ennast liigutada, kuid ema seda veel ei tunne. Teise kuu lõpuks on ta umbes 4 cm pikk ja kaalub 15 g.

9.–12. rasedusnädal

12. nädalaks on lootel tekkinud kõik elundid, sealhulgas ka munandid või muna­sarjad. Kuna välimiste suguelundite areng jätkub, ei saa veel silmaga lapse sugu määrata. Näha on sõrmed ja varbad, näos on eristatavad nina, lõug ja otsmik. Laps teeb oma esimesed hingamisliigutused ning imeb pöialt. 3. kuu lõpuks on ta 9 cm pikk ja kaalub ligi 25 g.
Enne 12. rasedusnädalat peaksid võtma end rasedusega arvele. Käi ära ka hambaarsti juures.

13.–16. rasedusnädal

15. nädalaga lõpeb I trimester, mille ajal loode on eriti vastuvõtlik välis­tele ohuteguritele.
16. nädalaks on lapsel välja kujunenud luustik ja lihased. Ta liigutab end, kuid ema seda ei tunne. Arenevad haistmine, kuulmine, nägemine, maitsmine ja puutetundlikkus. Ta avab ja suleb suud ning neelab lootevett. Kuu lõpuks on ta 16 cm pikk ja kaalub ligi 100 g.

Sinu enesetunne

• Rasedusest võivad märku anda seletamatu väsimus, ühest äärmusest teise kõikuv meeleolu, vastikus teatud asjade (alkoholi, kohvi, siga­retisuitsu) vastu ning soov mõne toidu järele.
• Maga piisavalt. Väsimus on loomulik, see on tingitud munasarja hormoonide muutusest.
• Kui kasutasid veel hiljaaegu rasestumisvastaseid pille, võib sul vajaka olla foolhappest. Söö eriti raseduse algul ohtralt rohelisi lehtköögivilju.
• Hoia väga oma tervist, see on lapse­le tähtis. Joo rohkesti vedelikku, sealhulgas piima.
• Su kaal kasvab umbes 300 g nädalas. Varsti on sinu rasedust ka väliselt märgata. Rinnad suurenevad ja muutuvad tundlikumaks. Neist võib erituda veidi hallikat ternespiima.