Sünnitus- ja vanemahüvitis

Sünnituspuhkusele on võimalik jääda 70–30 päeva enne arvatavat sünnituse aega. Hea enesetundega naised teevad seda enamasti võimalikult hilja ehk 30 päeva enne tähtaega. Nii saab lapse sünni järel kauem vanemahüvitist. Ni­melt tekib õigus hüvitist saada pärast sünnituspuhkuse lõppu ja seda makstakse kokku 435 päeva.

Kuid mõnikord võib olla kasulik jääda sünnituspuhkusele veidi varem. Seda näiteks juhul, kui teie laps on sündimas aasta algul. “Nii rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitis ehk dekreedi­raha kui ka vanemahüvitis arvutatakse eelmise kalendriaasta sissetulekult,” selgitab Suitsu. “Dekreedirahal maksimumpiiri pole. See tähendab, et kui olete näiteks saanud 2010. aastal kopsaka preemia, laps on sün­dimas aga 2012. aasta algul, tasuks dekreeti jääda võimalusel siiski 2011. aasta sees, kas või 31. detsembril. Siis arvutatakse dekreediraha veel 2010. aasta sissetulekutelt.”

Kui aga teie laps sünnib näiteks 2011. aasta lõpus, võiksite silmas pi­dada, et teie vanemahüvitise saamise õigus võib alata hoopis 2012. aastal. Sel juhul on hüvitise arvestuse aluseks 2011. aasta sissetulek. See info võib olla tähtis juhul, kui teie erinevate aasta­te sissetulekud on oluliselt erinevad.
Isa võib taotleda hüvitise saamist siis, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Tema hüvitise summa arvutatakse aga sama perioodi tulu põhjal, nagu seni ema oma.

Puhkusepäevade kasutamine

Paljud emad jätavad enne raseduspuhku­sele jäämist kogunenud puhkusejäägi välja võtmata, et lapsepuhkuse lõp­pe­des puhkusepäevade abil kodusoleku aega pikendada. Puhkuse­-
päevad ei aegu sel ajal, kui töötaja on rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapse­hoolduspuhkusel.

Mõistlik on kohe raseduse algul endale selgeks teha, missugune periood kujuneb hüvitiste arvutamise aluseks, ning võimalusel selle perioodi tulusid suurendada. Näiteks tasub arvestada, et ka puhkuseraha läheb arvesse vanema­hüvitise arvutamisel. Mõnikord on puhkuseraha tavapärasest palgast suurem, mõnikord väiksem. Puhkuseraha ei arvestata teatavasti mitte lepingujärgse palgasumma järgi, vaid kuuel viimasel kuul reaalselt tee­ni­tud palga alusel. Seejuures lähevad arvesse ka lisatasud ja preemiad.

“Kogunenud puhkusejääk on kasulik välja võtta neil, kelle puhkuseraha on viimase kuue kuu jooksul saadud tasude-preemiate tõttu tavapärasest palgast suurem. Puhkuse edasi­lükkamist tasub kindlasti kaaluda aga neil, kelle puhkusetasud oleksid tavapärasest sissetulekust väiksemad varasema palgakärpe või poole koormusega töötamise tõttu,” soovitab Piret Suitsu.

Sünnitus- ja vanemahüvitise arvutamine

Ehkki mõlemad hüvitised arvutatakse eel­nenud aasta keskmise tulu järgi, on arvutuse käik erinev.
Rasedus- ja sünnitushüvitis ehk nn dekreediraha arvutatakse teie tuludelt, millelt on makstud sotsiaalmaks. Aasta tulude leidmiseks tuleb makstud sotsiaalmaks jagada sotsiaal­maksu määraga 0,33. Kalendripäeva tasu saamiseks tuleb aasta tulu jagada 365ga. Saadud ühe kalendripäeva tasu korrutatakse 140ga. Sealjuures ei lahu­tata kalendripäevadest maha haiguslehel oldud päevi, mil teie eest sotsiaalmaksu ei laekunud. Seega võib rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitis olla harjumuspärasest sissetulekust väiksem.

Teisest küljest pole dekreedirahale seatud maksimumpiiri. Oma töötasu­delt riigile laekunud sotsiaalmaksu suurust saate näha e-maksuametis www.emta.ee.

Vanemahüvitise arvutuses seevastu ei võeta arvesse päevi, mil olite haigus­lehel, hooldus­lehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel. Selleks, et hüvitise maksmisel arvestataks tulumaksu­vaba miinimumiga, peate tegema vastava märke pensioniametile esitatavale va­nemahüvitise avaldusele.

Järgmine laps

Pisiperet planeerides on tähtis teada, et kui kahe järjestikuse lapse vahe ei ületa 2,5 aastat, siis säilib emapalk esialgses suuruses.

Kui võtta enne uue beebi sündi taas dekreetpuhkust, on maksmise aluseks miinimumpalk, kuid lapse sünni hetkest tehakse tasaarvel­dus eelmise vanema­hüvitise suuruse järgi. Kui te uut sün­­nituslehte ei võta ehk sünnitus- ja raseduspuhkust ei kasuta, hakkate kohe lapse sünni järel saama vanemahüvitist senises mahus. Sünnituslehe võtmisega kaasneb aga 11 puhkuse­päeva, mille tööandja lisab korralise puhkuse reservi.
Kui laste vahe on rohkem kui 2,5 aastat ning te pole vahepeal tööl käinud, makstakse uut vanema­hüvitist miinimumpalga alusel.

Vanemahüvitis ja tulud

Vanemahüvitist makstakse täiel määral, kui vanema teenitav sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ei ületa 278,02 eurot kuus. Sellest suurema tulu korral väheneb vanemahüvitis miinimummäärast enam teenitud tulu võrra. Arvutuse aluseks oleva valemi, nagu peretoetuste teisedki reeglid, leiab sotsiaalministeeriumi leheküljelt www.sm.ee.

Enam makstud vanemahüvitis tuleb tagastada ning sellest liiga hilja teatades või teatamata jättes võite silmitsi sattuda suure maksenõudega.