Järjestikku sündinud laste vanemad, olge ettevaatlikud! Kui seadust üksipulgi ei loe, võite suurtest summadest ilma jääda

Mul saab kahe päeva pärast rasedus- ja sünnituspuhkus läbi. Edasi jääb Tirtsuga koju Härra, tema hakkab saama ka vanemahüvitist, mina hakkan edasi Pere ja Kodu ajakirja kirjutama. Kõik on ammu otsustatud, kõik avaldused ammu tehtud, kõik peaks sujuma kui lepase reega. Aga ei! Väga napilt oleksin jäänud ilma suurest rahast.

Kuna Kuti ja Tirtsu vanusevahe on alla 2,5 aasta, siis pidanuksin ma saama dekreediraha ja vanemahüvitist ühistel alustel, ehk siis samades summades, mida Kutiga. Ühe korra ma juba ehmusin keset Tirtsu rasedust, kui avastasin, et Haigekassal on mingi kummaline süsteem, et esmalt makstakse dekreedirahad 140 päeva eest miinimumpalga alusel ja hiljem dekreedi lõppedes kompenseeritakse see vahe. Tol korral siis arvestasin oma väljaminekud selliselt ümber, et hea küll — algul saan väiksema summa, elame kuidagi selle 4,5 kuud üle ning siis saan tasaarvelduse juuli alguses. Hea küll.

Kõik sujus, jäin vaikselt oma rahalaeva ootama. Nüüd aga, kui mu dekreedi lõpuni on kaks päeva, siristas mulle mingi linnukene, et tasuks ikka igaks juhuks Sotsiaalkindlustusametisse helistada ja täpsemalt järele uurida, et mismoodi see dekreedi ja emapalga vahe mulle hüvitatakse, kui ma ise lapsehoolduspuhkusele ei jää ega reaalselt vanemahüvitist saama ei hakka — kes selle mulle kannab ja kuhu ja millal. Ja siis ma reaalselt oleksin jala pealt istuli kukkunud, sest mu rahalaev ujus reaalselt mu juurest kilomeetrite kaugusele! Selge vastus infotelefonilt oli, et kui ei ole vanemahüvitist, ei ole ka vähemmakstud dekreedi hüvitist!!! Nagu midaaa?! Mina sain dekreedirahasid 4,5 kuu eest miinimumpalga suuruses, kuigi mu laste vanusevahe on alla 2,5 aasta ja kuigi ma eelmise lapsega olin seda saanud mitu korda rohkem ja kuigi igal pool kuulutatakse, et alla 2,5 aastase vanusevahe korral säilivad samad summad. Ja siis järsku keegi ütleb mulle, et vot mina ei saa. MIKS?! Kus see kirjas on?! Appi!

Ma pean kiitma, et mulle sattus telefoni otsa ÜLIviisakas ja ÜLItore ja ÜLIkompetentne teenindaja, kes tõesti selgitas väga rahulikult ja asjalikult mulle kogu jutu ära, aga see ei muutnud fakti, et kui Härra hakkab esimesest võimalikust päevast saama vanemahüvitist, siis jään mina kolmest tuhandest eurost ilma, mida olen oodanud nagu hingeõnnistust. Me ei räägi siin viiekümnest eurost, mille võiks lihtsalt korstnasse kirjutada, vaid väga suurest summast, mida ma leian, et olen õigusega välja teeninud ning millega olen pere-eelarves arvestanud. Teenindaja teispool telefonitoru selgitas kenasti ära, et kuna tegu on ametlikult vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahega, siis ei saa seda vahet tekkida, kui vanemahüvitist ei ole. Ja kuna sünnitushüvitist mees ei saa saada, siis ei saa tema vanemahüvitisest ka mingit vahet arvutada. Ja nii jäimegi me selle bürokraatia hammasratta vahele. Kiire ja sõbralik soovitus tuli telefonist, et kui ma siiski tahan selle vahe kompenseerimist, peaksin alguses saama ise vanemahüvitist ning hiljem selle saajat muutma. Olgu tänatud minu ja Härra tööandjad, tänu kellele oli võimalik teha kiire muudatus — Härra jäi veel kümneks päevaks tööle, mille ajal lasin vanemahüvitise määrata endale ning seega saan siiski kätte ka oma dekreedi ja vanemahüvitise vahe.

Lühidalt. Kui su laste järjestikuse sünni vahe on vähem, kui kaks ja pool aastat ja kui sa vahepeal ei ole töötanud (või oled aasta keskmise tuluna teeninud väiksemat palka, kui eelmise lapse eel), siis arvutatakse vanemahüvitist sama perioodi tulude põhjal, nagu eelmise lapse puhul. AGA! Dekreedirahasid, ehk 140 päeva eest korraga sünnitushüvitist maksab Haigekassa ikkagi praeguse lapse järgi — mis suure tõenäosusega on miinimumpalga suuruses, kui sa vahepeal tervet aastat töötanud ei ole. Hiljem, kui dekreet läbi ja jooksma hakkab vanemahüvitis, on võimalik selle kompenseerimine. Ja siin siis tekibki see jama, et kui ise lapsehoolduspuhkusele ei jää ning vanemahüvitis määrata näiteks lapse isale, siis selle vahe kompenseerimisest võib vaid und näha.

Kusjuures! Kui ma oma beebigrupis suurelt ja kurjalt oma läbielatut kurtsin, sain veel mõne teisegi klausli võrra targemaks. Ise arvasin küll, et tean päris hästi, mismoodi neid asju arvestatakse ja olin end kõige uuemate tuultega kursis hoidnud, kuid ilmselgelt ridade vahelt siiski liiga vähe lugenud.

Üks ema meie beebigrupis ütles väga tabavalt, et tal sündis juba neljas laps, ta on olnud neli korda rasedus- ja sünnituspuhkusel ning jääb juba neljandat korda lapsehoolduspuhkusele, kuid ometi suudab see süsteem teda iga kord veel millegagi üllatada, mida ta enne ei teadnud.

Näiteks sain veel teada, et kogu dekreedi ja vanemahüvitise vahet mulle ei kompenseeritagi. Sotsiaalministeeriumi lehel (https://www.sm.ee/et/vanemahuvitis) on kirjas selline lõik: “Vanemahüvitise seadusega soositakse laste järjestikuseid sünde. Kui ühe lapse eest on vanemale hüvitist makstud ning järgmine laps sünnib alla kahe ja poole aastase vahega ning arvutatud vanemahüvitis järgmise lapse kohta on väiksem kui eelmise lapse kohta, määratakse hüvitis varasemate tulude alusel. Varasemat hüvitist saav vanem, kellel on õigus sünnitushüvitisele, saab taotleda alates lapse sünnist vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe kompenseerimise.”

Mina olin kogu aja seda viimast lauset lugenud selliselt, nagu see mulle loogiline oli tundunud — et ma saan taotluse teha pärast lapse sündi, et mulle see vahe kompenseeritaks. Tegelikult aga tähendab see lause seda, et mulle kompenseeritakse vaid see osa, mis jääb pärast lapse sündi! Ehk et dekreediraha, mis on arvestuses enne lapse sündi, see jääbki miinimumpalga arvestusega — kompenseerima hakatakse alles lapse sünnist alates. Seega — kes võttis dekreetpuhkuse maksimumaja enne lapse sündi, ehk 70 päeva enne sünnitustähtaega, siis nendele kompenseeritakse üle kuu aja vähem, kui nendele, kes jäid dekreeti viimasel momendil, ehk 30 päeva enne sünnitustähtaega. Samuti — kes julgesid last kaks nädalat üle kanda ja sünnitasid alles 14 päeva pärast sünnitustähtaega — nemad kaotavad kaks nädalat rahades. Mis süsteem see selline on?

Ma olen täiega see kodanik, kes kõikidele kiidab, et Eestis on ikka ülinormaalne süsteem, laste sünde soositakse, kuskil mujal ei saa lapsevanem olla poolteist aastat täistasustatult kodus jne. Ja ma arvan seda endiselt — Eestis on väga hea last kasvatada! Aga see süsteem ei ole kasutajasõbralik. See on üles ehitatud nii paljudele agadele, et kui sa koguaeg Sotsiaalkindlustusametiga telefonivestlusi ei pea või seitsme veebilehe pealt korraga kõiki tekste üksipulgi läbi ei tööta, saad igatahes millegagi vastu nina. Koguaeg kostub ametnikelt pahameel, et lapsevanemad üritavad süsteemi üle kavaldada, et saada paremat vanemahüvitist, et teenida rohkem ja võtta maksimumi. Aga see oleks imelik ka, kui see nii poleks — kui süsteem on tehtud nii keeruliseks, nii paljude agade ja klauslitega — siis igaüks peabki end ikka täiega lainele viima ja enda jaoks parima võimaliku lahenduse leidma, et mitte summades kaotada. Kui meie peres olin mina otsustanud tööle minna esimesest päevast peale sünnituspuhkust ja laste isa tahtis koju jääda, siis oleks olnud ju korrektne viis selline, et ta jääbki koju ja hakkabki saama vanemahüvitist. Aga nüüd pidime me ikka leidma kuskilt mingi kurvilise tee, et süsteemist n-ö see raha välja pigistada, millest ma muidu ilma oleksin jäänud.

See ei peaks ju nii olema. Inimene peaks tundma, et kogu “soosime laste järjestikuseid sünde”-süsteem on tema sõbralik ka ilma skeemideta. Lihtsalt niisama.