„Enamasti on tegemist lapse või ema tõsise terviseohu tõttu tehtava operatsiooniga, ent üle maailma on kasvamas ema soovil tehtavate keisrilõigete osakaal," märkis Rugo.

Levinumaid põhjuseid, miks arstilt keisrilõiget küsitakse, on sünnitushirm. Seda esineb sagedamini naistel, kellel on olnud eelnev negatiivne sünnituskogemus - vähene või puuduv sotsiaalne tugi, kaasuvad psüühikahäired või varasem seksuaalne väärkohtlemine.

„Levinud põhjus ema soovil keisrilõikuseks on ka hirm vaagnapõhjatrauma ees," lisas Rugo. Ta tõi välja, et sellel põhjusel sünnitab mõnes Lõuna-Ameerika erahaiglas kuni 80% naistest valikulise keisrilõike teel.

„Hetketeadmiste põhjal ei ole aga inkontinentsi ehk uriinipidamatuse ennetamiseks keisrilõike teel sünnitamine näidustatud. Ka sünnitusjärgse seksuaalse düsfunktsiooni tekkimisel ei ole leitud seost sünnitusviisiga," märkis Rugo.

Ta hoiatas, et keisrilõikega kaasnevad riskid verejooksule, põletikule ning kaasnevad riskid järgmise raseduse ja sünnituse ajal. Seetõttu tänapäeval ilma näidustuseta ei eemaldata sapipõit ega lõigata lahti soolt.

Kas keisrilõige kui suur kõhuõõne operatsioon peaks aga olema lubatud kõigile soovijatele?

„Tänapäeval puudub ka arstkonna seas ühtne seisukoht, kas keisrilõige omal soovil peaks olema lubatud," tõdes Rugo. „Kui see tooks kaasa väiksemad riskid emale ja lootele, oleks aus seda sünnitusviisi kõigile pakkuda. Praeguste teadmiste põhjal võib aga öelda, et plaanilise keisrilõike eelistamine normaalsele sünnitusele ei paranda naiste ja laste tervist."

Keisrilõikest kui elupäästvast operatsioonist räägivad Keskhaigla Sünnitusmaja günekoloogia ja sünnitusabi arst-residendid Mariann Rugo ja Maria Lepik lähemalt 5. mail toimuval messil „Jess! Beebi tuleb!".