Et soov oli kindel ja kahepoolne, ei varjanud nad seda ka oma sõprade ja tuttavate eest. „Kõrvalt vaadates oli mulle jäänud mulje, et lapsetegu on kiire ja lihtne, suts ja valmis,” muigab Piret. „Hiljem, kui beebi ei tahtnud ega tahtnud tulla, ma muidugi väga kahetsesin seda ette hõiskamist.”

Pärast pooleaastast proovimist hakkas Piret mõtlema, et midagi on valesti. Enam naine sel teemal eriti rääkida ei tahtnud ja tõmbus rohkem endasse. „Üks sõbranna mul siiski oli, kellele sain südant puistata. Lisaks andsid suurt jõudu Perefoorumi triibupüüdjad, kes elasid üksteisele sel teekonnal väga kaasa. Nendega sai koos nii rõõmustatud kui kurvastatud. Mõnega neist suhtlen veel tänaseni,“ räägib Piret.

Rasedaks jäämise nimel proovisid noored kõikvõimalikke asju, alates ohtrast kõrvitsamahla joomisest, mis pidi aitama emaka limaskesta kasvatada, kuni vitamiinide ja muude toidulisandite tarvitamiseni, nagu näiteks mungapipar ja kuningakepiõli. Rääkimata täpselt ajastatud vahekorrast ja jalgade seinale viskamisest pärast seda.

„Selline plaanipärane seks ei ole aga teab mis erutav, mistõttu tekitas see aegajalt pingeid. Samas oli see meie väike ühine projekt, unistus, mida tahtsime üheskoos teostada ja see jällegi mõjus meile positiivselt,“ meenutab Piret.

Loe värskest ajakirjast 9 Kuud soovitusi, mis on olulised, et beebi ikka tulla saaks!