Foto: Pexels
"Assisteeritud kodusünnituse teenust tohib osutada ainult litsentseeritud ämmaemand, kes kannab täit vastutust kodusünnituse planeerimise ja läbiviimise eest," paneb emadele südamele Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja dr Piret Veerus. Suuremate sünnitusmajade naistearstid on mures, sest sünnitajad on hakanud seoses eriolukorra piirangutega rohkem kodus sünnitama, kuna isasid ega tugiisikuid sünnitusmajja ei lubata.

Eile kirjutasime, et kodusünnituste arv on tõusuteel, kuna mitmed naised pole siiski valmis ilma tugiisikuta sünnitusmajja minema. Eriolukorrast tingitud kodus sünnitamine toob endaga kaasa terviseriske emale ja vastsündinule, lisaks segadust lapsele nime panemises. Vaata riskide kohta lähemalt SIIT!

Suurimaks probleemiks peavad naistearstid antud teema puhul seda, et emad ei tee vahet, kes kodusünnitusel kaasatavatest tugiisikutest on litsentseeritud ämmaemandad ja kes mitte. Vahe on naistearstide sõnul aga suur.

Teemat kommenteerib Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja dr Piret Veerus:


Igal naisel on õigus valida oma sünnituse koht, on see siis kodus või haiglas, kuid tagatud peab olema professionaalne abi ja juhendamine.

Kodusünnitusest rääkides tuleb eristada planeerimata (nt liiga kiiresti toimunud sünnitus, kus naine ei ole jõudnud haiglasse) ja planeeritud kodusünnitust. Planeeritud kodusünnitus võib olla assisteeritud ämmaemanda poolt või toimuda assisteerimata. Tuleb aga rõhutada, et assisteeritud kodusünnituse teenust tohib osutada ainult litsentseeritud ämmaemand. Kodusünnitusabi andmine on Eestis lubatud aastast 2014 ja see on reguleeritud vastava seadusega.

Kodusünnituse planeerimise juurde kuulub korduv rasedusriskihindamine nii rasedust jälgiva ämmaemanda kui kodusünnituse ämmaemanda poolt ning nende riskide dokumenteerimine.

Eesti Naistearstide Seltsi juhend „Normaalse sünnituse käsitlemiseks" defineerib sünnituse kui normaalse ja füsioloogilise protsessi. Analoogselt kirjeldavad sünnitust ka rahvusvahelised juhendid, milles rõhutatakse, et normaalselt kulgevale sünnitusele vahelesekkumine ei ole vajalik. Tunnustame naise õigust valida sünnitusviisi ja -kohta, kuid peame turvalisemaks sünnitada haiglas. Arstlike sekkumiste hulk sünnituse kulgu (nt keisrilõigete osakaal) on Eestis madal, enamik sünnitusi kulgeb füsioloogilise normi piires ja ei vaja ka haiglas sekkumist. Samas on haiglas tagatud võimalus anda kiiresti kvaliteetset abi, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Hetkel kehtiv, kuid uuendamisel olev kodusünnituse juhend on valminud Eesti Ämmaemandate Ühingu ja Eesti Naistearstide Seltsi koostöös. Juhend reglementeerib väga täpselt kodusünnituse planeerimise protsessi, riskihindamise, kodusünnitust teostava ämmaemanda pädevuse, kodused tingimused, vahemaa lähima haiglaga ning sünnitaja, sünnitanu ja vastsündinu haiglasse üleviimise.

Eesti Naistearstide Seltsi seisukohad kodusünnituse kohta on järgmised:

1. Tunnustame naiste õigust sünnitada kodus, kuid peame turvalisemaks sünnitamist haiglas.

2. Kodus sünnitavatel naistel on õigus kvalifitseeritud ämmaemandusabile.

3. Selts ei poolda naistearstide osalemist kodusünnitusel, sest haiglaväliselt ei ole võimalik osutada arstiabi selle kaasaegsel tasemel.

4. Kodusünnitust saab planeerida vaid madala riskiga rasedatel ja see peab tuginema naise vabatahtlikule informeeritud otsusele.

5. Kodusünnituse võimalikkuse üle otsustab igal konkreetsel juhul kodusünnituse ämmaemand koos vastavat soovi avaldanud naisega, tuginedes rasedust juhtinud ämmaemanda ja naistearsti hinnangule raseda tervisliku seisundi kohta.

6. Kodusünnituse ämmaemand kannab täit vastutust kodusünnituse planeerimise ja läbiviimise eest.

Loe lisaks: Eriolukorra piirangute tõttu tõuseb kodusünnituste arv | Naistearstid: kodusünnitus on mitmes mõttes riskantne

Kas kõikidele sünnitajatele tehakse koroonaviiruse test ja muud COVID-19-teemalised vastused rasedate ja sünnitajate küsimustele seoses koroonaviirusega leiad SIIT!

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!