Ummistunud munajuhad: kas reproduktiivmeditsiini abiga väljavaated paranevad?
Kui munajuhad on ummistunud, võib arst need vajadusel mikrokirurgilise laparoskoopilise operatsiooniga avada. Kas see on võimalik, sõltub munajuhade seisukorrast ja naise vanusest: üle 37-aastase naise puhul arst tavaliselt operatsiooni ei soovita. Kuna pole kindel, kas operatsioon õnnestub, on selles vanuses naistel kunstliku viljastamisega paremad võimalused.

Naise hormoonravi algab tsükli kolmandal päeval. Iga päev süstitakse kindel hulk viljakushormooni. Sõltuvalt arsti diagnoosist on mõeldavad ka säästvamad meetodid, kus alustatakse tablettidega. Enamasti kontrollitakse munaraku küpsemist alates kaheksandast tsüklipäevast ultraheli ja vereanalüüsi abil. Hormooni annustatakse vastavalt edukusele. Kui folliikul on piisavalt suur, vabastatakse munarakk teise hormooni abil. Seejärel toimub viljastamine – kas suguühendusest või reproduktiivmeditsiini abil, näiteks sperma viimisega emakasse tehniliste abivahendite abil.

Emakasisene insemineerimine (IUI)
IUI tähendab sperma viimist emakasse ning seda meetodit kasutatakse seemnerakkude kergete kuni keskmiste liikuvus- ja tihedushäirete korral. Nii muutub seemnerakkude teekond munarakuni lühemaks ja viljastumise tõenäosus suuremaks. Kuna mehe viljakusprobleemide korral on munarakkude arv, mis protsentuaalselt viljastuvad, rohkem või vähem piiratud, on saanud tavaks muuta hormoonravi abil küpseks rohkem munarakke. IUI edukuse eelduseks on ajahetke täpne määramine.
Rasestumine ühe katse kohta: 15–20%

In vitro viljastamine (IVF)
Kehaväline viljastamine viiakse läbi näiteks siis, kui munajuhad on parandamatult kahjustunud, tekkinud on antikehadest tingitud steriilsus, mehe viljastamisvõime on kergelt piiratud või lastetuse põhjust pole suudetud välja selgitada. Selle ravimeetodi korral viiakse muna- ja seemnerakk kokku katseklaasis ning pärast viljastamist peenikese toru abil tagasi emakasse.
Rasestumine ühe katse kohta: umbes 20%

Intratsütoplasmaatiline spermainjektsioon (ICSI)
ICSI on IVF-i edasiarendus. Seda meetodit kasutatakse siis, kui seemnerakud on liiga aeglased. Ka ICSI korral võetakse naiselt pärast hormoonstimulatsiooni mitu küpset munarakku. Spetsiaalse mikroskoobi all viiakse seejärel üks seemnerakk peenikese pipeti abil otse munarakku. Seetõttu nimetatakse seda meetodit ka intratsütoplasmaatiliseks spermainjektsiooniks ehk ICSI-ks. Viljastumise korral saab embrüod kahe kuni kolme päeva pärast emakasse istutada.
Rasestumine ICSI kasutamisel: umbes 20%

Kunstliku viljastamise protseduure teevad Eestis:

Vaata lähemalt: