Kui naine saab emaks pärast 35-ndat eluaastat
Tänapäeval pole 40-aastaselt emaks saamine enam mingi haruldus
Areng on toimunud väga kiiresti: veel eelmise põlvkonna naistelt hakati 20-ndate keskpaigas küsima, millal nad lõpuks lapse saavad. Tänapäeval algab paljude naiste jaoks lapsesaamisaeg umbes 30-aastaselt — ja see ei lõppe ka 40-nda eluaastaga.
Põhjuseid on mitu: püsisuhteid luuakse ja abielusid sõlmitakse hiljem. Lisaks on paljude naiste jaoks tänapäeval oluline saada pärast hariduse omandamist töökogemusi. Ka lahutuste suurenev arv tõstab sünnitusiga: paljud mehed ja naised, kes astuvad pärast esimest abielu uude suhtesse, soovivad uue partneriga lapse saada. Hilisraseduste põhjus on ka see, et uued ravimeetodid võimaldavad last soovivatel paaridel pärast aastatepikkust üritamist lõpuks lapse saada.
Naise viljakaimad aastad on enne 35-ndat eluaastat
Vanuse kasvades väheneb tõenäosus rasestuda. Munasarjad vananevad ja munarakkude küpsemine ei toimu 35-aastaselt enam nii libedalt nagu 25-aastaselt. Tihtipeale esineb menstruaaltsükleid, kus munarakk ei küpsegi. Peale selle on vähenenud munarakkude arv: naissoost embrüol on kaks miljonit munarakku. Esimese menstruatsiooni tekkimise ajal on neid järel vaid 400 000 ning 35-aastaselt vaid 35 000. Samuti pesastub viljastunud munarakk harvemini emaka limaskestale või ei arene pärast seda enam edasi. Kromosoomide väärarenguid esineb sagedamini ja need toovad kaasa raseduse katkemise veel enne, kui naine seda üldse märkab.
Kõige kiiremini jääb naine rasedaks 24-aastaselt. 30-ndate keskpaigas on tõenäosus tsükli ajal rasestuda umbes 10%. Loomulikult on individuaalseid erinevusi. Konkreetse naise tegelik viljakus sõltub tema tervislikust seisundist, oma roll on ka psüühilistel teguritel.
Uuringud näitavad ikka ja jälle, et hea jälgimise korral ei kaasne emale ega lapsele suuremat ohtu. Mõned uuringutulemused: Iiveldust, seljavalu ja muid vaevusi ei esine üle 35-aastastel naistel sagedamini.
Gestoosi risk tõuseb alates 35. eluaastast. Hilistes kolmekümnendates rasedatest tuleb gestoosi (vererõhu tõus, tursed ja valk uriinis) tõttu ravida umbes iga seitsmendat naist, 20 ja 30 aasta vanustest naistest aga iga kümnendat.
Üle 35-aastastel rasedatel esineb võrreldes noorematega ka rohkem rasedusdiabeeti.
Kuid kuna küpses eas emad käivad raseduskontrollis eriti hoolikalt, saadakse suurenenud riskidele enamasti kiiresti jälile.
Raseduse jälgimine on eriti oluline alates 35-ndast eluaastast
Moodne ultrahelidiagnostika ja lootemonitorid võimaldavad riske välistada. Rasedus koormab südant, vereringet, liikumisaparaati ja ainevahetust selles vanuses rohkem, raseduse kulgu see aga negatiivselt ei mõjuta. Rasedusaegne jälgimine võimaldab lisaks õigeaegselt tuvastada teisi komplikatsioone nagu gestoos, mille risk vanematel esmasünnitajatel on suurem. Gestoosi saab nn dopplerultraheliaparaadiga kindlaks teha 20. ja 22. nädala paiku, kaua enne sümptomite ilmumist.
Üle 35-aastased rasedad kannatavad lisaks sagedamini diabeedi ja müoomide all (20% üle 35-aastastest naistest). Müoomid on healoomulised emakakasvajad, mis kasvavad raseduse ajal kiiresti, võtavad lapselt toitaineid ja võivad suruda lapse ebasoodsasse sünnitusasendisse.
Sünnieelne diagnostika — kas see ikka on vajalik?
Hilisrasedate lastel esineb sagedamini kromosoomihäireid. See tähendab, et nad saavad kaasa kas liiga palju või liiga vähe pärilikkusinfot. Tuntuimad kõrvalekalded on Downi sündroom, kui lapsel on 21. kromosoomipaaris kahe kromosoomi asemel kolm kromosoomi. Downi sündroomiga lapse sündimise tõenäosus kasvab koos vanusega.
Sünnieelne diagnostika võimaldab välistada lapsel teatud haigusi, sh Downi sündroomi.
Sünnitus: keisrilõige või loomulik?
Üle 38-aastased sünnitavad kaks korda sagedamini keisrilõikega. Alati pole see siiski vajalik. Vanematel naistel on sama tugevad tuhud kui noortel, emaka avanemine ei võta kauem aega. Ka lapse vale asendit, platsenta enneaegset eraldumist või vale asendit ei esine neil sagedamini. Paljud arstid soovivad aga üle 35-aastaste rasedatega kindlad olla: paljude keisrilõigete taga on hirm, et lapsega võib midagi valesti minna ning naisel ei õnnestu enam nii lihtsalt rasestuda kui noorematel.
Loomulikul sünnitusel on vanemad naised sama tugevad kui nooremad. Sünnitus ei kesta kauem, on hoopis viiteid sellele, et üle 35-aastased naised taluvad jõudu nõudvat pressimisfaasi paremini kui noored. Seda pole teaduslikult siiski kinnitatud, vaid tegemist on ämmaemandate kogemustega.
