Vanemahüvitise suurus arvutatakse:

1) aastatulu jagatakse 12 kuuga, ka sel juhul kui tulu saadi ainult ühel kuul aastas ja vanem ei viibinud töövõimetuslehel
või
2) 12 kuust lahutatakse eelnevalt päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel, sünnitus- või lapsendamislehel, sel juhul aasta 365 päevast lahutatakse töövõimetuslehel oldud päevad ja tulemus jagatakse 30-ga. Nii saadakse kalendrikuude arv, millega aastatulu jagada. Jagatis ongi vanemahüvitise suurus.

Näide

Kui ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele märtsis 2016 ning õigus vanemahüvitisele tekib 2015. aasta tulude alusel, jagatakse 2015. aasta kogutulu 12-ga.

Kui aga rasedus- ja sünnituspuhkus algab 1. novembril 2016 ning vanemahüvitise maksmine algab 2017, siis vanemahüvitis arvutatakse järgnevalt: 2016. aasta tulud jagatakse 10 kuuga. Sünnituslehel oldud kuud jäetakse arvestusest välja.

Kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud aastal, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, mis 2016. aastal on 390,00 €.

Kui vanem nimetatud aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla palga alammäära, siis makstakse vanemahüvitist kuupalga alammääras. 2016. aasta kuupalga alammäär on 430 €.

Vanemahüvitise ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk.
2016. aasta vanemahüvitise ülempiiriks on 2 724,36 €. ühes kalendrikuus.
Kui emal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kuid ta seda ei kasuta, siis makstakse vanemahüvitist esimese 70 päeva jooksul mitte rohkem kui kuupalga alammäära suuruses.

Kalendriaasta vahetudes juba määratud vanemahüvitisi, mida makstakse alam- ja ülemmääras ümber ei arvutata.

Kui aga vanemahüvitise suuruseks on alampalga määr ning aasta vahetudes kuupalga alammäär tõuseb või jääb töötasu põhjal määratud hüvitis alla uue palga alammäära suuruse, siis jätkatakse vanemahüvitise maksmist uue kuupalga alammääras.

Millise aja eest makstakse vanemahüvitist?

Vastus:
Vanemahüvitis algab hüvitisele õiguse tekkimise päevast ja selleks on:

1) töötava vanema puhul rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnev päev ning vanemahüvitist makstakse järgnevad 435 kalendripäeva (koos lühendamata sünnituspuhkusega, mis on 140 kalendripäeva, kokku 575 kalendripäeva ehk rohkem kui 19 kuud);

2) kui emal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele (mittetöötav ema), tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist ning vanemahüvitist makstakse lapse 18 kuu vanuseks saamiseni

Kui ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele vähem kui 30 päeva enne oletatavat sünnitustähtaega ja sünnitushüvitist makstakse lühemat aega, ei maksta sellevõrra pikemat vanemahüvitist.

Allikas: sotsiaalkindlustusamet.ee