Foto: Pixabay
Valitsuse kabinetinõupidamise otsusega kiideti heaks rahvastikuministri ettepanek töötada välja perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt ei võeta järgneval kolmel aastal vanemahüvitise määramisel arvesse koroonakriisist tingitud töötuse perioodi. Eelnõu tuleb valitsusele esitada hiljemalt 30. novembriks.

„Koroonakriisist tingitud töötuks jäämine ei tohiks vähendada vanemahüvitise suurust. See on oluline signaal, mida riik saab ja peab noortele peredele andma. Lapsed on peredesse väga oodatud ning üleilmse koroonakriisi tõttu ajutine töötuks jäämine ei tohiks neid otsuseid mõjutada,“ lausus rahvastikuminister Riina Solman. „Eelmise kriisi üks õppetundidest oli tuhandete inimese väljaränne Eestist. Peame oma vigadest õppima ning oma peresid hoidma. Kriis läheb mööda, aga lapsed jäävad meid rõõmustama,“ lisas minister.

Kavandatavad muudatused on tähtajalised. Tavapärasest erinevad vanemahüvitise määramise tingimused rakenduksid lapsevanematele, kelle laps sünnib ajavahemikus 01.01.2021 kuni 31.12.2023. Nimetatud ajavahemikus sündinud laste eest määratava vanemahüvitise arvestusperioodi sisse jääb käesoleva aasta märtsikuu, mil kuulutati välja eriolukord, ja sellele järgnenud majanduslanguse periood. Muudatuste kehtivuse tähtaeg tugineb eelmise majanduskriisi kogemusele, mil majanduse taastumine ning töötuse olukorra normaliseerumine võttis aega ligikaudu kolm aastat.

„Lisaks töötuna arvel olnud isikutele aitab eelnõu ka erivajadusega laste vanemaid, kes olid eriolukorra ajal tööandja juurest palgata puhkusel ja kellele maksis riik sellel perioodil erivajadusega lapse vanema toetust,“ lisas Solman.

Vanemahüvitise määramisel saab Sotsiaalkindlustusamet andmed hüvitise taotleja töötuse kohta Eesti Töötukassalt automaatse infovahetuse kaudu, lapsevanem ei pea ise sellekohast avaldust täitma. Vanemahüvitise arvestusperioodis töötusega seotud muudatustega kaasnevad Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS arenduskulud 63 000 eurot (käibemaksuta).