Foolhape

Foolhapet vajab su keha raseduse alguskuudel rohkem kui tavaliselt. Foolhape vähendab areneva loote arengurikete riski (eriti aju ja seljaaju osas), mis võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Raseduse ajal on soovitatav tarbida päevas 500 g folaate. Tavalise täiskasvanu soovituslik kogus on 300 g.

Parimad folaatide allikad on roheline köögivili, pärm, maks, nisuidud ja täisteratooted.

C-vitamiin

C-vitamiin aitab organismil võidelda haiguste ja väsimuse vastu. Vitamiin tagab ka hammaste ja luustiku vastupidavuse, kaitseb sinu immuunsüsteemi ja kindlustab hea meeleolu.

C-vitamiini puuduse korral muutuvad veresooned hapraks, igemed tundlikuks, nahk jumetuks. Haavad ja põletused kipuvad kehvasti paranema, tekivad kergesti sinikad ja liigesed muutuvad hellaks. C-vitamiini nappus võib kimbutada eriti kevaditi. Siis võivad hädast päästa lõunamaa viljad: apelsinid, sidrunid, mandariinid. Heaks abiks on kindlasti kodumaised kibuvits, paprika ning teised aed- ja puuviljad.

C-vitamiini päevakoguse võid saada:

poolest tassist apelsinimahlast
50 g mustadest sõstardest
100 g maasikatest vi lillkapsast
100-150 g murakatest
150-200 g kaalika- vi kapsatoorsalatist
200 g tikritest
200300 g punastest sõstardest

D-vitamiin

Seda, et D-vitamiin on tervete luude vitamiin, on teatud juba ammu. Paaril viimasel aastal on aga teadusuuringud avastanud D-vitamiini uusi kasulikke omadusi.
D-vitamiini uute uuringute valguses pigem hormooni puudust on seostatud mitmesuguste vähkkasvajate suurema esinemissagedusega, aga ka südame-veresoonkonna- ja autoimmuunhaigustega.

On leitud, et piisav kogus D-vitamiini võib:

  • lapseeas tarbituna vähendada riski haigestuda II tüüpi diabeeti;
  • tugevdada immuunsüsteemi ja hoida sgistalvel grippi jmast;
  • lükata mitme aasta võrra edasi haigestumise sellistesse tõbedesse nagu veresoonte lupjumine, diabeet, pahaloomulised kasvajad ja osteoporoos;
  • tugevdada lihaseid, vähendades osteoporoosi põdevatel inimestel tasakaaluhäireid ja seega kukkumise ohtu.

Parimad D-vitamiini allikad on rasvased kalad ja munakollane. Kuid selleks, et saada soovituslik kogus D-vitamiini, tuleks nädalas süüa vähemalt 140 g kuumtöödeldud rasvast kala. Paljudes maades, sealhulgas Soomes ja USAs, rikastatakse D-vitamiiniga piimatooteid. Eestis on selliseid toiduaineid vähe, tuntumad neist on margariinid. Kahjuks on meie laiuskraadidel ka päikest vähe ja sellest ei piisa D-vitamiini varude moodustumiseks.

Eesti toitumis- ja toidusoovituste kohaselt on D-vitamiin ainuke vitamiin, mille vajaliku koguse saamiseks peaksid lapsed ja eakad võtma toidulisandit.
Soomes aga kehtestati juba uued toitumissoovitused, mille järgi võiksid D-vitamiini toidulisandeid kasutada aasta läbi ka kuni 18aastased, rasedad ja imetavad emad. Peagi hakatakse Eestiski koostama uusi toitumissoovitusi ning arvatavasti tehakse neiski korrektiive.

D-vitamiini soovitatav päevakogus on 10 g. Maksimaalseks ohutuks koguseks on Euroopa Toiduohutusamet kinnitanud 50 g päevas, USA ja Kanada tervishoiuorganisatsioonid aga isegi 250 g.