Scanpix
Naistearst Kristiina Rull ütleb, et pärast esimest katkemist ei ole mõtet närveerida, sest tõenäosus, et sama viga kordub, on imeväike. Küll aga tasub alustada uuringuid teise-kolmanda raseduse katkemise järel, sest siis võib kahtlustada põhjust emas ja isas.

Kromosoomid luubi alla

Vanematel, kes sellise murega arsti juurde tulevad, uuritakse kõigepealt kromosoome. 4000kroonine uuring (kummalgi 2000) näitab, kas pole kromosoomianomaaliat, mis normaalse järglase saamise välistab. Selliseid anomaaliaid on umbes 5%-l raseduse katkemisega hädas olevatest paaridest.

Mitte kõik kromosoomianomaaliad ei põhjusta spontaanaborti. Näiteks võivad areneda eluvõimeliseks sugukromosoomide häiretega (Turneri sündroom) ja 21. kromosoomi veaga (Downi sündroom) looted.

“Vahel saame öelda, et näiteks 50% või 25% tõenäosusega sünnib normaalne laps,” räägib Rull. Siis on võimalik kasutada kunstlikku viljastamist, mille korral embrüo kromosoome enne tema emakasse viimist kontrollitakse. “Me arutame, kas see kallis protseduur on otstarbekas, ja tihti ütlevad vanemad, et nad katsetavad veel. Kui on 25% võimalus, et kõik läheb hästi, siis pigem proovitakse seda teed.”

Kui kromosoomiuuring näitab, et kõik on korras, keskendatakse tähelepanu loote kasvukeskkonnale.

Milline on emakas?

Raseduse ajal suureneb emakas mitukümmend korda ja limaskestas toimuvad muutused, mis võimaldavad lootemunal pesastuda ja paraja sügavuseni emakaseina tungida. Kui emakas ei suuda rasedusega kohaneda, on tagajärjeks raseduse katkemine. Selle põhjuseks võivad olla mõned anatoomilised tegurid:

  • 1. Emaka väärarendid: vahesein emakas, ühesarveline ja kahesarveline emakas.

  • 2. Uudismoodustised emakas: müoomisõlmed, limaskesta polüübid ja liited emakaõõnes.

  • 3. Emakakaela puudulikkus, mille korral emakakael ei suuda loote avaldatud survele vastu pidada ja vajub lahti. Rasedus katkeb sellistel juhtudel tavaliselt 4.–6. raseduskuul ja vähese valuga.

    Kristiina Rulli sõnul on kõige raskem aidata naisi, kelle emakaõõne terviklikkus on tugevasti häiritud, näiteks ulatub vahesein sügavalt emaka sisse. Halva prognoosiga on ka juhud, kus liited on tekkinud rohkete raseduse katkestamiste tagajärjel. Tavaliselt saab viga siiski operatsiooniga parandada.

    Vere hüübimise häired

    Dr Rulli juurde on viimase viie kuu jooksul jõudnud 20 paari, kellel raskusi raseduse säilitamisega. Neist kahel on olnud põhjuseks ema vere hüübimise häired, mille korral tekivad veresoontes trombid. Kui ema veresooned sel põhjusel ummistuvad, ei saa loode piisavalt toitaineid, tema areng seiskub ja rasedus katkeb. Selliseid häireid esineb harva, need on enamasti pärilikud ja ravimitega saab soonte ummistumist ära hoida.

    Hormonaalsed põhjused

    Hormonaalsed häired ja neist tulenevad menstruaaltsüklihäired põhjustavad sagedamini viljastumise probleeme. Siiski seostatakse ka raseduse katkemist mitmetel juhtudel munasarjas paikneva kollaskeha vaegtalitlusega.

  • 1. Kollaskeha toodab hormoon progesterooni, mille toimel muutub emaka limaskest kohevaks ja näärmeterohkeks ja loob embrüole sellega sobiva keskkonna pesastumiseks. Kui progesterooni pole piisavalt, ei pesastu loode üldse või ei arene pärast pesastumist edasi. Kollaskeha vaegtalitluse korral on abi progesterooni analoogi manustamisest raseduse ajal.

  • 2. Kollaskeha vaegtalitlus võib kaasneda mitmete teiste hormonaalsete häirete, näiteks üha rohkem esineva polütsüstiliste munasarjade sündroomiga. Sel juhul võib naisel olla menstruaaltsükli häireid, suurenenud karvakasvu või rasust nahka. Ravi võib olla aeganõudev ja keerukas ning nõuab kannatust nii arstilt kui ka patsiendilt.

    Immunoloogilised põhjused — kas teaduse võti?

    Inimese organism ei kannata võõraste kudede ja organite tungimist oma sisemusse. Rasedus on aga ainulaadne seisund, kus üheksa kuud talub ema organism “võõrast” materjali ja siis ühel hetkel tõukab selle välja. Ühelt poolt peab ema immuunsüsteem raseduse ajal “magama”, s.t mitte käivitama äratõukereaktsiooni, kuid samas kaitsma end teiste sissetungijate — haigusetekitajate vastu.
    Häired ema ja loote vahelises immunoloogilises barjääris võivad viia raseduse katkemiseni.
    Põhjuseks võivad olla:

  • 1. Autoimmuunsed reaktsioonid, mille korral ema organismis tekivad antikehad omaenda rakkude vastu. Selle tagajärjel loote verevarustus halveneb ja rasedus katkeb.

  • 2. Alloimmuunsed reaktsioonid — kui ema organism peab loodet “võõraks” ja ründab seda. Tavaliselt õnnestub lootel ema immuunsüsteemi eest varjuda, sest ta peidab ära ema organismile mitteomase materjali. Siis käitub ema immuunsüsteem lootega kui vaikse kõrvalseisjaga ega ründa teda.

    Kristiina Rull ütleb, et pooltel juhtudel ei suuda arstid tuvastada, miks rasedus on katkenud. Kõige rohkem kahtlustatakse immuunsüsteemi häireid, mida ei osata veel suures osas diagnoosida. USA ja Suurbritannia meditsiinikeskustes tehakse väga kalleid ja põhjalikke immuunanalüüse, kuid ka siis, kui saadakse põhjusele jälile, spetsiifilist ravi ei ole. “Seega ei ole Eestis, aga näiteks ka Rootsis, nii raha- ja teadusmahukaid uuringuid rakendatud. Võime minna diagnostikaga väga sügavale, aga ravimeid pakkuda ei ole. Pole mõtet närve kulutada.”

    Raseduse katkemise põhjusi otsides on toodud välja ka naise ja mehe immunoloogilist sobimatust, mis tuleneb liiga suurest geneetilisest sarnasusest. “Immunoloogia ja geneetika vallas tehakse palju teadustööd ja mõne aasta pärast võib oodata tulemusi, mis jõuavad ka praktikasse,” loodab Rull, kes ise uurib oma doktoritöös, millist rolli omavad hormoon kooriongonadotropiini (HCG) tootvad geenid. HCG on üks esimesi hormoone, mda loode hakkab tootma. Raseduse normaalse kulu korral tõuseb HCG tase veres kiiresti ja aitab kaasa raseduse säilitamisele, raseduse katkemise korral on aga HCG tase madalam.

    Paljusid aitab lootus

    Dr Kristiina Rull on rääkinud paljude naistega, kes saanud lapse mitme raseduse katkemisele vaatamata. “On olnud ka naisi, kellel kolm rasedust katkenud, aga neljas kulgeb normaalselt.” Kuidas on see õnnestunud? “Selgub, et nad polegi erilist ravi saanud. Lihtsalt arst on toetavamalt suhtunud ja nad on rohkem kontrollis käinud.”
    Dr Rull ütleb, et ka uuringud lisavad lootust — kui selgub näiteks, et pole kromosoomivigu. “Toetus raseduse algul on isegi tähtsam kui ravimitega sekkumine. Iga minu patsient võib tulla end igal ajal kontrollima ja minuga ühendust võtta,” julgustab ta naisi.

    Kontakt: Kristiina.Rull@kliinikum.ee

    Mälestus rasedusest on helge

    32aastasel Marjul katkes 2002. aastal kaks rasedust. Kolmanda raseduse algul pöördus ta dr Kristiina Rulli poole.

    “Võtsin oma eelmise arsti juurest kaasa haigusloo. Mul olid juba põhjalikud uuringud tehtud ja dr Rull määras kaheks kuuks ravi. Käisin pidevalt kontrollis, ultraheli tehti mulle rohkem kui tavalise raseduse korral.

    Alguses oli hirm, et äkki läheb ka seekord nii. Tahtsime last väga ja olime katkemiste pärast üsna kurvad. Midagi hullu aga ei juhtunud ja lõpuks tundus, et kõik on nii, nagu peab. Poeg on nüüd kahekuune ja mida aeg edasi, seda helgem ja toredam raseduse aeg tagantjärele tundub. Ma teadsin, et arst tegeleb minuga, ja see andis kindlust. Ta oli alati olemas, võisin helistada ükskõik millal. Selline psühholoogiline tugi oli vahest tähtsamgi.

    Praegu ei saa nutva beebi kõrvalt palju tulevikule mõelda, aga tore oleks, kui veel üks laps tuleks.”

    Korduvat raseduse katkemist võivad põhjustada:

  • emaka anatoomilised iseärasused

  • hormonaalsed häired

  • vanemate kromosoomihäired

  • immunoloogilised põhjused

  • verehüübimissüsteemi häired

    Iseeneslikud abordid

  • Arvatakse, et umbes 70% kõigist rasedustest katkeb. Enamik neist katkeb nii varases järgus, et naine ei teagi, et oli rase.

  • Kindlaks tehtud rasedustest katkeb 15–25% — see juhtub seega igal neljandal kuni kuuendal rasedal.

  • Rasedus katkeb enamasti esimesel kolmel kuul (80%). Mida suurem on rasedus, seda vähem tõenäoline on selle katkemine.
  • Korduvaks raseduse katkemiseks peetakse kolme või enamat järjestikust iseeneslikku raseduse katkemist enne 22. rasedusnädalat või siis, kui loode kaalub vähem kui 500 g.

  • Kui on olnud üks raseduse katkemine, võib teine katkeda 15–20% juhtudest. Kui on olnud kaks katkemist, on oht kaotada kolmas rasedus 35% ehk üks kolmest. Kolme varasema katkemise korral võib see korduda juba 50% tõenäosusega.

    Artikkel pärineb Naisteka arhiivist!