Milleks platsenta hea on?

Platsenta ülesanne on varustada arenevat inimorganismi hapniku ja toitainetega ning tema kaudu väljuvad loote jääkained. Toitained ja hapnik tulevad platsentasse ema veresoonte kaudu ning loode saab need sealt kätte nabaväädis olevate veresoonte kaudu. Samas takistab platsentaar­barjäär ema ja tulevase lapse vere segunemist.

Ühtlasi toodab platsenta lapse arenemise seisukohalt üliolulisi hormoone. Platsenta toodetud koorioni gonadotropiin (hCG), östrogeen ja progesteroon on raseduse arenguks otsustava tähtsusega ning valmistavad ka ema piimanäärmeid ette imetamiseks. Platsenta võimet elu alal hoida on võrreldud tänapäeva haiglate intensiivravi osakondadega.

Töötab või ei tööta

Et platsenta on raseduse arengu seisukohalt ülioluline, kontrollitakse selle seisundit ja toimimist igal arstivisiidil. Seda saab teha ultraheliuuringuga. Samuti saab lapse seisundi järgi hinnata, kuidas platsenta töötab. Kui lapse südametöö on normis ning ta kasvab nii, nagu peab, võib järeldada, et platsenta “töötab korralikult”.

Mõnikord võib kuulda ütlust, et “platsenta ei tööta korralikult”. Seda juhtub tavaliselt siis, kui naisel on kõrge vererõhk. Siis võib laps kasvada aeglasemalt ja olla sündides väiksem. Ka raseduse ajal suitsetamine halvendab platsenta tööd.

Platsentasööjad

Palju kirgi on maailmas kütnud arutelud platsenta söömise teemal. On olnud kuulda arvamusi, et kui peaaegu kõik imetajad seda teevad (eranditeks vaalad ja delfiinid), oleks see loomulik ka inimese puhul.
Platsenta söömist jutlustasid 1960. aastatel hipikommuunid. 1990. aastatel levisid taas jutud selle kasulikkusest ja nii mõnedki kuulsused on teatanud, et sõid platsentat või kavatsevad seda teha (nt January Jones, Kim Kardashian). Hiina meditsiin omistab platsenta söömisele sünnitus­järgset depressiooni ennetavaid ja ravivaid omadusi.
Mõte platsenta söömisest võib tunduda õudne, kuid kahjulik see ka ei ole, ja otsuse, kuidas emakoogiga toimida, teeb iga naine ise.

5 KÜSIMUST NAISTEARSTILE

Lugejate küsimustele vastab Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku günekoloog Ferenc Szirko.

1. Mis on platsenta eesasetsus? Kas see on ohtlik ja mida see endaga kaasa toob?

Platsenta eesasetsuse korral katab platsenta emakakaela. Sel juhul pole naisel enamasti võimalik ise sünnitada, sest sünnituse algul, harvemini raseduse ajal tekib verejooks. Mida rohkem platsenta emakakaela katab, seda suurem on verejooksu oht. Nähtuse esinemissagedus on üks 200–300 rase­duse kohta. Suurem risk on neil naistel, kellele on varem tehtud keisrilõige.

2. Mis on platsenta irdumine? Miks see võib juhtuda ning kas see on ohtlik rasedusele/lapsele?

Platsenta enneaegset (s.t rasedusaegset, lapse sünni eelset) irdu­mist esineb igal sajandal rasedal. Põhilisteks ohuteguriteks on preeklampsia, suitsetamine ja trauma. Osaline irdumine, kui see ei ületa ühte kolmandikku platsenta pindalast, ei pruugi ohtlik olla. Täielik irdumine tähendab katastroofi, mis lühikese ajaga põhjustab loote surma ning seejärel emal verekaotusest tingitud šoki. Tunnusteks on veritsus (tume veri) ja kõhuvalu. Kui raseduse ajal tekib verejooks, peab viivitamatult pöörduma haiglasse.

3. Mis on platsenta infarkt?

Infarkt on platsenta sagara või selle osa kärbumine – võrdlemisi sagedane nähtus. Kui infarkt hõlmab väikese osa platsentast, pole see ohtlik. Platsenta suudab säilitada piisava talitlusvõime isegi siis, kui on kaotanud ühe kolmandiku oma mahust. Ulatuslikumad infarktid, mis mõjutavad loote varustatust hapniku ja toitainetega, on väga haruldased.

4. Mismoodi toimub platsenta sünnitamine?

Pärast lapse sündi irdub platsenta emakaseinast ja sünnib emaka kokkutõmmete tagajärjel.

5. Aeg-ajalt levib kuuldusi, kui kasulik on platsentat süüa. Mida sellest arvata?

Kahjulik see kindlasti pole, aga kui mina oleksin loodusläheduse paadunud pooldaja, siis eelistaksin matta platsenta puu alla. Minu pikaajaline töökogemus näitab, et naistel, kes soovivad platsenta ära süüa, on vastupidiselt nende endi väidetele probleeme ja pettumusi rohkem kui teistel.