Kandioosi ehk tupeseene vallandajaks on sageli organismi vastupanuvõime langus. Peamisteks põhjustajateks on stress, ravimid, pesuvahendid, pesukaitsed, stringid, sünteetiline pesu, väär toitumine, tampoonide sage kasutamine, liiga kitsad riided, kehakaal jms. Eraldi riskigrupis on naised, kes tihti vahetavad partnereid, mistõttu on alati soovitav kasutada vahekorra ajal kondoomi. Tupeseen on paljudel probleemiks ka raseduse ajal ja peale sünnitust.

Peamised kandidoosi tunnused on valkjate tükkidena esinev rohke voolus, sügelus, kipitus, turse, lõhed limaskestal. Tupe seenhaigus võib põhjustada punetust ja kipitustunnet välissuguelunditel ning sellega seoses ka valulikku urineerimist.

Tupeseent täielikult vältida pole võimalik, küll aga kontrolli all hoida. Oluline on hügieen – suguelundeid tuleb pesta kaks korda ööpäevas intiimpesuvahendiga, vahetada igapäevaselt pesu, valida sobivad hügieenisidemed ja pesukaitsmed. Apteegi käsimüügis on tupeseene leevendamiseks saadaval erinevad intiimpesugeelid, kreemid ja tupekuulikesed.
Kindlasti ei tohi unustada tervislikke eluviise, täisväärtuslikku toitumist ja puhkust! Kui tupeseen kipub sagedasti korduma, tuleks ravida ka partnerit.

Suguelundite välimus ja proportsioonid – üha rohkem patsiente.

Arste üllatab aeg-ajalt patsientide suhtumine, mis on seotud naiste suguelundite välimusega. Kui tavaliselt tahetakse olla indiviid ja sookaaslastest erineda nii moemaitse, silmavärvi kui soenguga, siis millegipärast on tekkinud arvamus, et suguelundid peaksid kõik ühtemoodi välja nägema. Ilmselt on siin jätnud oma jälje ka erootika- ja pornotööstus.

On juhuseid, kus tullakse arsti vastuvõtule, väljaprinditud pilt näpus, ja soovitakse lõikust, mis suguelundid pildil oleva sarnaseks muudaks. Tihti ei näe günekoloog pöördumiseks reaalset füsioloogilist põhjust, pigem on inimesel tekkinud kinnisidee. Pealtnäha lihtne ja esteetiline probleem polegi nii tühine – terve grupp naisi käivad ühe plastikakirurgi juurest teise juurde. Oluline on teada, et kui otsustada lihtsalt ilu pärast operatsiooni kasuks, siis võib suguelundite tundlikkus kaduda ja seksuaalelu kvaliteet väheneda. Naistearstid tahavad seetõttu südamele panna: ärge unustage, et iga naine ongi erinev, seda ka suguelundite osas.

On muidugi ka erandeid, kus kirurgi poole pöördumine on põhjendatud. Näiteks kui väikesed häbememokad on liiga suured ja ripuvad ning segavad liikumist ja sporditegemist ega luba kanda naiselikku pesu. Sellisel juhul vajab probleem lahendamist ja kirurgilist sekkumist. Günekoloogid möönavad, et inimene on sellisena loodud põhjusega – häbememokad on anatoomiline barjäär, et tupp ei puutuks kokku väliskeskkonnaga.

Kusepidamatus mõjutab nii peresuhteid kui seksuaalsust

Kõigist 22-55aastastest naistest esineb uriinipidamatust umbes 20 protsendil. On täheldatud, et mida rohkem sünnitusi on naisel olnud, seda suurem on kusepidamatuse tõenäosus. Pensionieas kannatavad uriini lekke all peaaegu pooled naised. See võib olla põhjustatud sünnitusest, menopausist, nõrkadest vaagnapõhjalihastest, närvikahjustustest, põiepõletikest jne.

On erinevaid tüüpe kusepidamatust:

  • Äkilisel pingutusel, köhimisel või aevastamisel tekkiv tahtmatu uriinieritus
  • Põiefunktsiooni häire – tualetti jõudes on pesu juba märg
  • Tilkumine ja ülevoolu uriinipidamatus

Paljudel juhtudel on võimalik kusepidamatust välja ravida, kuid enne ravi algust peab arst tegeliku põhjuse välja selgitama. Igale abivajajale üritatakse leida parim lahendus või abivahend. Olenevalt probleemist ravitakse uriinipidamatust kas tablettidega või vajab patsient kirurgilist sekkumist, mis on tihti väga efektiivne. Vahel piisab ka vaagnapõhja lihaseid tugevdavatest harjutustest. Kindlasti paraneb patsiendi elukvaliteet ravi läbides märgatavalt. Kui eelpool mainitu ei anna tulemusi, peaks uriinipidamatuse sidemed kasutusele võtma.

Olenemata vanusest soovitame kõikidel naistel teha regulaarselt vaagnapõhjalihaste harjutusi. See vähendab oluliselt uriinipidamatuse riski ja mõjub positiivselt ka suguelule.

Pärasoole veenilaiendid ehk hemorroidid muudavad elu põrguks

Nii raseduse ajal kui ka peale sünnitust pöörduvad naised tihti arsti poole pärasoole veenilaienditega. Sümptomiteks on enamasti anaalpiirkonna sügelus, valud tualetis käimisel ja välja langevad veenikomud. Enamikul juhul saab abi salvidest ja küünaldest. Oluline on isiklik hügieen, kõhukinnisuse vältimine ja regulaarne liikumine. Mõistlik on ka kehakaal kontrolli all hoida. Kui eelpool mainitu ei anna oodatud tulemusi ja probleemid korduvad enam kui kaks korda aastas, peaks kirurgi poole pöörduma. Ravimeetodeid on erinevaid ja kindlasti leitakse patsiendile parim variant.

Fertilitase arstid kinnitavad, et igale probleemile leitakse lahendus. Tänapäevased ravivõimalused peaks andma patsiendile täieliku kindlustunde. Soovitame kord aastas külastada günekoloogi, olla ise oma tervise suhtes tähelepanelik ja mure ilmnedes palume kohe arsti poole pöörduda. Arsti juurde aega broneerida saab siit.

Jaga
Kommentaarid