Unsplash
Seoses SARS-CoV-2 epideemiaga on enamik sünnitusmaju ajutiselt keelanud tugiisikute osalemise sünnitusel. Ilmselt nii selle rasedate seas ebapopulaarse otsuse kui ka viirusesse nakatumise hirmu tõttu on alates eriolukorra kehtestamisest tõusnud kodusünnituste arv. Kodusünnitusega on seotud mitmed riskid, ütlevad naistearstid ja panevad rasedatele südamele, et kindlasti ei tohi planeerida kodusünnitust ilma sertifitseeritud ämmaemanda abita, kuna selline otsus seab ohtu nii ema kui vastsündinu, lisaks toob see kaasa probleeme lapse dokumentide vormistamisel.

Kodussünnituse riskidest räägivad Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku arst-resident dr Anu-Liis Laar ja sünnitusosakonna juhataja dr Kristel Krunks.

Kodussünnituseks peetakse juba raseduse jälgimise ajal raseda enda soovil kodus planeeritud ja toimunud sünnitust, mil vastsündinu võtab vastu ämmaemand. Eestis on olnud kodusünnituste osakaal suhteliselt väike, jäädes eri aastatel vahemikku 0,04-0,48% kõikidest sünnitustest. Viimastel aastatel on kodusünnituste arv olnud tõusuteel: kui aastal 2018. sündis planeeritult kodus 65 last, siis aastatel 2000.-2002. sündis kodus ainult 5-7 last aastas. Kokku on aastatel 1992.-2018. olnud kodusünnitusi 822, neist 2 kahjuks surnultsündi.

Ka enamikes teistes Euroopa riikides jääb kodusünnituste osakaal üldiselt alla 1%.

Viimase pooleteise sajandi jooksul toimunud arengud meditsiinis ja inimeste elu- ning hügieenitingimustes on oluliselt vähendanud emade ja laste suremust. See on loonud ka arusaama sünnitusest kui suhteliselt ohutust sündmusest nii emale kui lapsele.

Kõiki riske ei tea ette

Naised võivad valida kodusünnituse, kui nad soovida vältida meditsiinilist sekkumist või tunnevad end kodus turvalisemalt. Sünnituse ajal tekkivaid komplikatsioone pole siiski võimalik rasedusaegsete riskide hindamisega täie kindlusega ennustada, ka ligi 30% madala riskiga rasedatest võib esineda mõni ootamatu tüsistus. Ohtlikud on näiteks koorionamnioniit ja mekoniaalsed looteveed — need on olukorrad, mis nõuavad kohest sekkumist ja parimat abi selleks saavad anda haiglad. Platsenta irdumine, nabaväädi väljalangus, sünnitusjärgne verejooks on küll harvad, kuid enamasti ette ennustamatud ning kiiret arstlikku sekkumist vajavad kriitilised olukorrad.

Kodusünnituse ajal on ka lapse seisundit jälgimine üldjuhul piiratud, näiteks lapse südamelöögisegadust saab hinnata perioodilise kuulamisega, kuid haiglas saab lapse seisundist parema ülevaate kardiotokograafia ehk KTG abil. Kahjuks ka kõige raskemad juhud, mil vastsündinu peaks vajama elustamist, on vaid ca 2/3 etteennustatavad raseduse anamneesi ja sünnituse kulu alusel. Tõsi, kodusünnitusel esineb vähem meditsiinilisi sekkumisi, mis on ka üks põhjus, miks osa naisi planeerib kodus sünnitada.

Esmasünnitajatest veerand kuni pool vajavad üleviimist haiglasse

Esmassünnitajal ei ole soovitatav kodusünnitus ja parem on, kui esimene sünnituskogemus saadakse ikkagi haiglas.

Võrreldes haiglas esmakordselt sünnitajaga, on kodusünnitajal oluliselt suurem risk vastsündinupoolseteks komplikatsioonideks, näiteks loote üsasisene hukk, ajukahjustus, vastsündinu surm, mekooniumi aspiratsiooni sündroom, luumurrud, õlavarrepõimiku närvide vigastus. Esmassünnitajatel esineb ka rohkem sünnituse kulu häireid, mistõttu ligi veerand kuni pool naistest vajavad üleviimist haiglasse.

Suurbritannia andmetel on näha, et kui kodusünnitus on hästi integreeritud tervishoiusüsteemi, siis olenemata sünnituskohast, ei tule välja madala riskiga korduvsünnitajate puhul suuri erinevusi lapsel esinevate raskete tüsistuste osas. Risk lapse tervisele oli antud juhul sama suur nii kodus kui ka haiglas sünnitanud naistel.

Kodusünnitusabi osutaja peab olema kvalifitseeritud

Täpsustuseks tuleb lisada, et hea integreeritus tähendab seda, et kodusünnitusabi osutaja, näiteks ämmaemanda, tegevus on sätestatud ja tunnustatud seaduse poolt:

  • nad on saanud vastava väljaõppe;
  • neil on võimekus organiseerida sünnituse/ravi jätkumine haiglas;
  • neile on juurdepääs hästitoimivale kiirabitranspordile;
  • neil on võimekus osutada esmaabi ning nad omavad selleks vastavaid vahendeid.

Kindlasti ei tohi planeerida kodusünnitust ilma ämmaemanda abita, kuna selline otsus seab ohtu nii ema kui vastsündinu.

Naistearstidena tunnistame naiste õigust sünnitada kodus, kuid peame siiski turvalisemaks sünnitamist haiglas.

Dr Piret Veeruse kommentaari loe SIIT!

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!