pexels
Eesti Naistearstide Selts saatis sel nädalal haiglatele juhendi, kuidas teostada kriisiajal raseduseaegseid uuringuid ja võtta vastu sünnitusi. Rasedad on väga mures, sest nüüd tühistatakse järjest raseduse esimese trimestri ultraheliuuringuid ja Oscari teste, mistõttu kardavad tulevased emad, et neil tuleb teha väga raskeid valikuid — kas sünnitada väärarenguga laps või teha läbi ema jaoks traumaatiline katkestamine hilises raseduse staadiumis.

Peatsed sünnitajad muretsevad ka selle pärast, et peavad sünnitama ilma tugiisikuta ja et koroonaviiruse puhul ema ja beebi eraldatakse ning emal puudub võimalus rinnaga toita.

Pere ja Kodu beebiootel lugejate küsimustele vastab Piret Veerus, Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku juhataja ja Eesti Naistearstide Seltsi asepresident. Piret on ka ema, vanaema, arst, õde ja tütar.

Loe ka Pere ja Kodu eriajakirja 9 Kuud!

Pere ja Kodu beebiootel lugejate küsimused seoses sünnituse ja koroonaohuga:

Küsimus: Sünnitoetajat ja teisi pereliikmeid koos sünnitajaga haiglasse ei lubata, öeldes, et mida suurem on inimeste hulk, seda raskem on tagada nende kontrollitud liikumist ja vältida juhuslikke kontakte kõikide osapoolte jaoks. Kui Tallinnas ei lubata, kas saan minna Lõuna-Eestisse sünnitama? Võtavad nad mu vastu?

Vastus: Sünnitoetajat ei lubata sünnitusele, et vältida ema ja beebi nakatumist koroonaviirusesse. Viirus on väga ohtlik ja teame selle kohta vähe, mistõttu tuleb teha kõik võimalik, et vältida sünnitaja ja vastsündinu kokkupuutumist haigusega. Seega ei lubata pereliikmeid sünnitusele üheski Eesti haiglas.

Küsimus: COVID-19 haige ema vastsündinu nabaväät klemmitakse kiiresti ja vastsündinu eraldatakse emast ning isoleeritakse 2 nädalaks. Kas ma ei saa oma last mitu nädalat näha? Miks? Kas laps on sündides koroonavaba?

Vastus: Vastsündinu immuunsussüsteem on väga nõrk ja koroonaga kokku puutumine võib tuua halbu tagajärgi. Teadaolevalt ei levi viirus emalt kõhubeebile ja suure tõenäosusega ei nakatu laps koroonaga enne sündimist. Tervet last ja ema ei eraldata. Siiski jääb lõplik otsus eraldamise osas emale.

Küsimus: COVID-19 kahtlusega ema vastsündinu eraldatakse kuni ema proovide vastuste selgumiseni. Kas kõikidele saabuvatele rasedatele tehakse koroonatest, äkki ma olen haige, aga ma ei tea seda?

Vastus: Koroonatest tehakse nendele sünnitama tulevatele emadele, kellel on haiguse sümptomid või kellel on olnud otsene kokkupuude koroonahaigega. Kõigile sünnitama tulijatele testi ei tehta.

Küsimus: Naiste- ja lastekliinikud tagavad vastsündinute jälgimise ja hoolduse, vastsündinuid ei kirjutata koju enne 48 elutundi. Seega on ka iga ema sama kaua haiglas? Aga oma lapsega ei kohtu?

Vastus: Kõik emad ja lapsed on praegu haiglas 48 tundi. Terved lapsed ja emad on koos. Koroonaviiruse kahtluse korral emal soovitatakse ema ja laps isoleerida kuni analüüsi vastuse saabumiseni (see võtab u 6 tundi) ja kui test on negatiivne, siis piirangud ei kehti. Kinnitatud Covid-19 haiguse korral emal puhul soovitatakse laps isoleerida 14 päevaks, et vältida kontakt- ja piisknakkust. Kõigil emadel on võimalik sellest soovitusest keelduda.

Küsimus: Mis siis juhtub, kui ema toidab rinnaga? Rahvusvahelised organisatsioonid ütlevad, et see on ohutu. Miks Eestis seda vältida püütakse?

Vastus: Teadaolevalt ei levi koroonaviirus rinnapiimaga, kuid isegi isikukaitsevahendite kasutamisel on rinnaga toitmisel risk viiruse levikuks kontakt- ja piisknakkuse teel. Seetõttu ei soovita Eesti arstid ja ämmaemandad esialgu koroonakahtluse või -diagnoosiga emal last imetada, sest imetamisel on piisk- ja kontaktnakkuse oht väga suur. Ehkki ema võib haigust põdeda vaid kergelt, võib see vastsündinule osutuda saatuslikuks. Jälgime pidevalt uute teadusuuringute tulemusi ja loodame, et saame tulevikus piiranguid leevendada.

Küsimus: Emadele õpetatakse rinnapiima välja pumpamist ja antakse nõuanded laktatsiooni säilitamiseks, et edaspidi oleks võimalik üle minna rinna(piima)ga toitmisele. Miks ei või kohe pärast sündimist beebile, kes on eraldatud koroonakahtlusega või koroonaviirusega emast, pudelist oma ema rinnapiima anda?

Vastus: Piima väljapumpamisel puutub piim kokku ema nahaga, millel võib olla koroonaviirus, mis seega beebile edasi kandub.

Emad, kes keelduvad vastsündinu isoleerimisest ja/või ei loobu rinna(piima)ga toitmisest, dokumenteeritakse vastavalt raviasutuse nõuetele. Kui ema ja vastsündinu seisund on hea, kirjutatakse pere koju, kuid mitte varem kui 48 tundi pärast sünnitust, et hinnata vastsündinu kohanemist ja tervist ning teha esmased rutiinsed skriiningud ja protseduurid.

Küsimus: Kas koroona ei ole seega siiski emale ja beebile teadaolevalt eriti ohtlik ja iga ema võib ise teha selle otsuse, et nad on olude sunnil pigem koos beebiga mõlemad koroonas kui teineteisest eraldatud?

Vastus: COVID-19 on väga ohtlik ja suuresti tundmatu haigus. Ehkki ema võib selle läbi põdeda suhteliselt lihtsalt, võib selle mõju beebile olla väga raske. Emale jääb siiski otsustusõigus, sest vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele vastutab ta nii enda kui beebi elu eest.

Pere ja Kodu lugejate küsimused seoses raseduse jälgimise ja koroonaohuga:

Küsimus: I trimestri skriining ajutiselt peatatakse. I trimestri kromosoomihaiguste skriiningu analüüse ei tehta, I trimestri skriiningut ei tehta… Kas saan nüüd suurema tõenäosusega näiteks Downi sündroomiga lapse?

Vastus: Kõik uuringud ja analüüsid, mis tavaliselt tehakse I trimestri skriiningu ajal, tehakse nüüd samuti, kuid lihtsalt pisut hiljem. I trimestri skriining peatatakse, sest selleks haiglasse tulemine suurendab oluliselt COVID-19 viirusega kokkupuutumise tõenäosust.

Uuringu ära jätmine ei suurenda ühegi haiguse ega väärarengu esinemise tõenäosust. Uuringute ära jätmise otsust ei langetatud kergekäeliselt, vaid põhjalikult kaaludes koroonasse nakatumisega kaasnevaid ohte skriiningu edasilükkamisest tulenevate riskidega.

Loomulikult ei tähenda ühe uuringu ära jätmine, et rasedad on koroona eest täielikult kaitstud, kuid üks ohukoht on sellega ära jäetud. Jätkuvalt on suur vastutus rasedal endal - tuleb vältida kodust välja minemist, korralikult käsi pesta ja jälgida teisi Terviseameti antud soovitusi.

Küsimus: Kui seda uuringut varakult ei toimu ja ka kuklavoldi uuringut mitte, siis kas ma pean väärarengu hilisemal ilmnemisel tegema liiga hilja abordi, kui laps on juba suur?

Vastus: Väärarengu esinemissagedus on väiksem kui oht nakatuda koroonaviirusesse I trimestri skriininguga seotud toimingute ajal. II trimestri skriining toimub ja valdav enamuses arenguriketest avastatakse just seal. Samuti on II trimestri ultraheli uuringul on võimalik avastada kromosoomihaigustele viitavat leide ja teostada vajalik diagnostiline protseduur. Antud olukorras on see parim võimalik alternatiiv. Kui selgub uus info haiguse kohta, mis võimaldab meil protseduure muuta, teeme seda viivitamatult.

Küsimus: Mille alusel ja kuidas pannakse rasedusdiabeedi diagnoos? Kas igaks juhuks?

Vastus: Rasedusaegse diabeedi kindlakstegemiseks on praeguse juhendi kohaselt vajalik paastusuhkru määramine kaks korda raseduse jooksul ja regulaarselt uriinis glükoosi määramine. Rasedusdiabeedi korral toimub vajalik nõustamine, jälgimine ja ravi.

Kõikidele muretsevatele beebiootel peredele:

Seoses ülemaailmse koroonaviiruse pandeemiaga on kõik riigid, sh Eesti teinud mitmeid ümberkorraldusi ühiskonnaelus ja tervishoius eesmärgiga kaitsta inimeste tervist. Tänu Eesti digitaalvõimekusele ja Eesti haigekassa toele on meil võimalikud paljud elektroonsed lahendused, mis aitavad meid kriisiolukorras.

Muudatused on olnud vajalikud ka beebide ja emade kaitseks. Me teame uuest haigusest vähe ja vaktsiini selle vastu veel pole. Seetõttu on peamine eesmärk hoida ära viiruse kiire levik. Kõik vajalikud uuringud ja ravi on abivajajatele tagatud, kuid muudatustega püüame ära hoida liigseid kontakte. Jälgime tähelepanelikult uues olukorras lisanduvat teadusinfot ja esimesel võimalusel leevendame praeguseid piiranguid.

Kõigi küsimustega soovitame pöörduda esmalt oma rasedust jälgiva ämmaemanda või arsti poole. Suuremate haiglate juures on avatud ka rasedatele mõeldud nõuandeliinid:

  • Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemanda nõuandeliin 5682 7549 (E-P kl 09:00-17:00)
  • Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusosakonna ämmaemandate nõuandeliin 53977077 (E-R 8-16)


Samuti saab terviseküsimustega pöörduda perearsti infoliinile 1220 ja koroonaviirusega seotud küsimustele saab vastused telefonil 1247.

Hoiame üksteist, olgem terved!

(Naistearstide Liit on 18.03 seisuga avaldanud dokumendi, mille leiad SIIT! — toimetus)

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!