Minu lugu on kindlasti pigem äratuskellaks, kui süüdlase otsimiseks või näpuga näitamiseks. Kui käisin nukleaarosakonnas uuringul, märkasin ootamas ühte noort ema sülelapsega ja haiglast ära tulles teist, siis sain aru, et see ei ole ainult vanade inimeste haigus või ka vaid minul. See haigus hiilib ligi ja just selliste sümptomitega nagu väsimus, jõuetus, apaatsus, unehäired jne, siia võiks panna võrdusmärgi –tüüpiline eestlane.

Väsimus on raseduse ajal normaalne nähe, eriti alguses. Minul kestis see teise raseduse ajal üha süvenedes lõpuni välja. Tegin lõunauinakuid, kuid ikka olin väsinud, magasin öö ära ja ikka olin väsinud. Umbes raseduse viienda kuu paiku hakkas mu enesetunne aga aina halvemaks minema...

Mind ajendas oma lugu jagama teadasaamine, et rasedusega võib see probleem sageli välja lüüa - ometi polnud mina sellest varem kuulnud ja esmalt keegi seda ka kurtmiste peale ei kahtlustanud. Räägin selle, et keegi teine ei ootaks liiga kaua ja ennast imelikuks ei peaks, vaid uurimist ja puurimist ikka nõuaks, kui sisetunne ütleb, et asi õige pole ja see kõik ainult raseduse mõju pole.