Teadlased usuvad, et emad reageerivad ühele naissuguhormoonile teistmoodi kui naised, kel pole lapsi. Nad on uurinud ka seda, miks rasedad mõnikord nii hajameelsed on. Ning hajameelsust esineb hoolimata sellest, et uuringud kinnitavad, et nn beebiajuga naisi ei ole olemas.

Dr Galea British Columbia ülikoolist uuris laboritingimustes östrogeeni mõju ning avastas, et hormooni östroon mõju sõltub sellest, kas emasel rotil on poegi või mitte.

Näiteks reageerib emade organism mõnedele ravimitele, mida kasutatakse naistel hormoonasendusravis, erinevalt võrreldes mitte-emadega teisiti. Dr Galea arvates peaksid arstid ravimeid välja kirjutades seda erinevust arvesse võtma.

Poegadega rottidel kahjustas östroon õppimisvõimet, kuid neil rottidel, kellel poegi polnud, see, vastupidi, edendas õppimisvõimet.

Hoolimata sellest, et katsed viidi läbi loomadega, usuvad teadlased, et järeldused sobivad ülekandmiseks ka inimestele. Näiteks võib östrooni sisaldav hormoonasendusravi sobida parimal moel neile naistele, kel pole lapsi olnud, kuid emadel annab paremaid tulemusi ravi, mis ei sisalda östrooni.

Dr Galeal on ka teooria selle kohta, miks paljud naised lapseootuse ajal oma arvates hajameelsemad on kui muidu. Teadolevalt kannatavad 80% rasedatest mäluhäire all, mida nimetatakse beebiajuks. Kanada teadlane arvab, et selle põhjuseks on hüppelised hormonaalsed muutused kombineerituna aju hallaaine vähenemisega.

Selgub, et rasedus ei kahjusta siiski naise mälu jäädavalt

Uuringud näitavad, et raseduse ajal väheneb naiste aju maht u 6% võrra ning pärast sünnitust suureneb see kiiresti taas.

Lisandub östradiaali mõju. See on östrogeeni tüüp, mis suurtes doosides (nagu näiteks raseduse ajal) põhjustab mäluhäireid.

Brigham Young University teadlased väidavad, et lapseootuseaegne beebiaju sündroom võib olla vahel nii väljendunud, et naised kirjeldavad üsna tõsiseid mäluhäireid. Tegelikult ei pruugi need olla aga sugugi suuremad kui tavaliselt. Naised lihtsalt märkavad sel ajal unustamist sagedamini. Arvatakse ka, et raseduse ja beebi eest hoolitsemise ajal on naise tähelepanu lihtsalt keskendunud just emadusele ja muu jääb tahaplaanile.

Varasemad uuringud on sellise seisundi olemasolu kahtluse alla seadnud ning hiljutised USA-s läbi viidud uuringud, mille käigus rasedad ja lastetud naised vaimutegevust nõudvaid teste täitsid, võtavad kokku, et mälus, mõtlemises, tähelepanus, organiseerimis- ja ruumis orienteerumise võimes neid kahel grupil erinevusi pole.

Tulemustes polnud mingit vahet, kas teste täitsid rasedad või väikeste laste emad – nad said täpselt sama hästi hakkama kui naised, kes polnud kunagi rasedad olnud. Kui aga küsiti, kuidas nad ise enda tulemusi hindavad, vastasid rasedad ja titemammad, et halvemini kui lastetud naised. Ka hindasid nad oma elukvaliteeti ja eluga rahulolu madalamalt.

Uuringu läbiviijad soovivad naisi julgustada sõnumiga, et tegelikult ei ole naised raseduse ega lapse eest hoolitsemise ajal sugugi vähemvõimekad, küll aga võib nende suurest koormusest tingutud kurnatus neid igapäevaasju unustama panna ja mida rohkem on lapsi, seda suuremateks unustajateks emad ennast peavad.

Allikas: dailymail.co.uk