Lapseootele jäämine on naise elu loomulik osa ning organism valmistub selleks igal kuul. Tavapäraselt munarakk ei viljastu ja kõik lõpebki ettevalmistava tsükliga, et taas otsast alata. Kui aga uus elu on alguse saanud, on see ka naise organismile sedavõrd uue protsessi algus, et vaja läheb kohanemisaega.

Vaata oma elustiil üle

Fertilitase ämmaemand Ira Sasko selgitab, et rasedaks jäämine on hoogsate hormonaalsete muutuste aeg, mil keha valmistab beebile ette võimalikult kaitsva ja arengut kindlustava keskkonna. Nüüd tuleb naisel kohendada oma igapäevast menüüd ning vajaduse korral muuta ka elukorraldust.

“Juba mõni kuu enne lapseootele jäämist võiks läbi kaaluda oma senise elustiili ning kui vaja, selles muudatusi teha,” soovitab ämmaemand. Sedasama peaks tegema ka tulevane isa.

ª Eelkõige tuleks loobuda suitsetamisest.
ª Kirglikel kohvisõpradel tuleb vähendada oma lemmikjoogi igapäevast hulka.
ª Iseenesest mõistetavalt ei sobi rasedusega kokku alkohol ja narkootilised ained.

Rasedusega kohanemine vältab ligemale neli kuud ning on seotud loote pesastumise ja emakoogi tekkega. Tujukõikumised, iiveldushood ja isumuutused on selle perioodi loomulikud kaasnähtused. On oluline, et tulevane ema ja ta lähedased teaksid nendest muutustest ning hoiaksid oma meeleolu ja ümbruse rahuliku.

Hommikuste iiveldushoogude leevendamiseks tasub süüa juba voodis enne püsti tõusmist – näiteks kuivikut, barankat, näki­leiba, õuna vms. Aitab ka jääkuubiku näri­mine. Kui esimeste raseduskuudega kaasneb iiveldus, sööge tihti, kuid korraga vähe. Kui tegu on aga oksendamishoogudega, mille tagajärjeks on suur vedelikukaotus ja kaalulangus, tuleks kindlasti abi saamiseks arsti poole pöörduda.

Nälgida ei toh

“Õige toitumine on ülioluline,” rõhutab Ira Sasko. “Kui ema sööb raseduse ajal head toitu, ei vaja ta toidulisandeid ega vitamiine. Pealegi on organismil loomulikust toidust vajalike ainete kättesaamine tunduvalt tervislikum, hõlpsam ning pole karta üledoseerimist.”

Lapseootel naine vajab tavapärasest rohkem energiat. Kui naise igapäevamenüü peaks harilikult sisaldama ligi 2000 kilo­kalorit, siis raseduse ajal suureneb energia­vajadus 300 kilokalori võrra. Seega ei pea sööma sugugi kahe eest, vaid tuleb süüa natuke rohkem. Kuna kõht kasvab, on ebameeldiva täis­kõhutunde vältimiseks hea süüa tihemini, isegi iga paari tunni järel veidike.

“Mitte mingil juhul ei tohi last ootav naine olla söömata üle 12 tunni!” hoiatab ämmaemand. “Selline teguviis ohustab loote aju: kaua näljas olev organism hakkab tootma ohtlikke ketokehi. Kui aga söömata ollakse juba rohkem kui 20 tundi, on olukord lootele eluohtlik! Raseduse ajal ei tohi alustada ka mingeid omaalgatuslikke dieete.”
Loomulik kaaluiive on lapseootuse ajal 10–15 kilo.

Tavapärasest rohkem foolhapet

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil kannatab kolmandik kuni pool lapseootel naistest foolhappe defitsiidi all. Selle vitamiini vajadus on eriti suur just raseduse alguskuudel.

Foolhape on B-vitamiinide hulka kuuluv vees lahustuv vitamiin, mida leidub rohkesti eelkõige just rohelistes taimedes (petersellis, hernestes, ubades, salatis, kapsastes, spinatis), pärmis, maksas, täisteratoodetes.

Foolhappevaegus võib põhjustada rauapuudust ja aneemiat nii emal kui ka lapsel, verejookse, raseduse katkemist, enneaegset sünnitust ja rasedustoksikoose.
“Foolhape on väga kergesti lagunev ning hävib kuumutamisel, küpsetamisel ja õhuga kokkupuutel,” sõnab Ira Sasko. “Paljud ämmaemandad soovitavad paar-kolm kuud enne ja kolm kuud pärast rasestumist võtta tavatoidule lisaks sisse ka mõnd foolhappepreparaati.”

Foolhappe vajalikkust rasedatele rõhutab ka Tartu Ülikooli biokeemia instituudi toitumisteadlane ja biokeemik Tiiu Vihalemm. “Suvel võib vajaliku kätte saada toidust, kui rohelisi aiasaadusi, eriti lehtköögivilju, süüa toorelt ja liiga peeneks hakkimata,” soovitab ta. “Kuid peale selle on beebiootel naistel soovitatav iga päev sisse võtta ka täiendav kogus foolhapet.”

Eriline tähtsus on foolhappel vereloomes, hemoglobiini ja vere punaliblede moodustumisel; ta on vajalik organismi kasvuks ning normaalseks füüsiliseks ja vaimseks arenguks. See vitamiin vähendab oluliselt loote aju- ja seljaajukahjustuste, suulaelõhe ja muude arenguhäirete ohtu ning lapse hi­lisemat aeglast arengut.

Apteegis tasub hoolikalt uurida, milliseid aineid toode peale foolhappe sisaldab. Kui ämmaemand on soovitanud tavatoidule lisaks võtta vaid foolhapet, ei tohiks osta preparaati, milles on veel hulk muid aineid, mille päevaannuse saab last ootav naine oma igapäevamenüüst. Sel moel osa aineid (näiteks rauda) üle doseerida on äärmiselt ohtlik, rõhutab toitumisteadlane.

Liikumine soodustab ainevahetust

Liikuge! Liikumine toetab ja soodustab ainevahetust, aitab kaasa toitainete imendumisele, leevendab või hoiab ära kõhukinnisust. Uuringud on näidanud, et ka unetust esines kõige vähem kehaliselt aktiivsetel rasedatel.

Veel on uuringud näidanud, et korrapärane treening annab sünnituseks hea kehatunnetuse, parema vereringe, õigema hingamise ja eeldused, et vorm pärast sünnitust kiiresti taastuks.

Liikumine on aga tähtis ka lapsele. Lapse­ootel naise hapnikuvajadus suureneb, mistõttu võib vähese liikumisega kaasneda loote hapnikupuudus. Kehaline liikumine seevastu tagab sügava korrapärase hingamise (nn kõhuhingamise), mis rikastab verd hapnikuga.

Ülitähtsad mineraalained

Mineraalained on keha elutegevuse tähtsad komponendid, mida organism vajab väga väikestes kogustes, kuid õiges tasakaalus. Mineraalainete vajaduse peaks kindlustama täisväärtuslik toit, sest vaid toidust imenduvad need ained vastavalt organismi vajadusele ja pole ka karta ohtlikku üledoseerimist.

Raseduse ajal on oluline, et naise toidust ei puuduks raud, kaltsium, aga ka magneesium, fosfor, kaalium ja tsink. Neid vajab nii naise enese organism kui ka arenev ja kasvav loode.

Raseduse ajal tõhustub organismis raua imendumisvõime, seega peaks segatoit vajalikud rauavarud ka tagama. Mingil juhul ei tohi ilma arsti ettekirjutuseta hakata võtma täiendavaid rauapreparaate või rauda sisaldavaid komplekspreparaate, sest raua kuhjumine organismi on tunduvalt kahjulikum kui kerge rauapuudus.

Apteegi käsimüügis on aga rasedatele mõeldud preparaat, mille ühe komponendi moodustab raud, mida saab rase päevaannusena koguni 60 mg. Seega kolm korda rohkem kui päevas lubatav maksimumannus!

Tiiu Vihalemm rõhutab, et seesugune suur raua lisaannus pole raseduse ajal põhjendatud, sest lapseootel naise organismis on see mineraalaine üldjuhul vajalikus ko­guses olemas. “Rasedad jälgivad tavaliselt väga hoolikalt, mida söövad, ning organismi rauavajadust korvavaid lihatoite on nende menüüs parajas koguses. Ka menstruatsioonid on sel perioodil lakanud ning igakuine verekaotus, mis raua organismist välja võiks viia, puudub. Rauavajadus võib kõne alla tulla alles pärast vererohket sünnitust.”

Kaltsiumi lisamanustamise määrab arst või ämmaemand (näiteks jalalihaskrampide, igemete veritsuse, kestva väsimuse, hemorroidide, luude valulikkuse jms puhul). Preparaadi infolehelt tuleb jälgida, millest on seal sisalduv kaltsium toodetud: dolomiidist, munakoorest või korallidest valmistatud ainet omastab organism üldjuhul üsna väikestes kogustes. Halvasti omastab organism ka glükonaatkaltsiumi. Ei soovitata aga preparaati, millesse lisatud magusaineks on aspartaam. Hästi omastab organism tsitraatsoolana esinevat kaltsiumi, eriti koos tasakaalustava magneesiumi ja D-vitamiiniga.

Kaltsium ja raud, tähtsad mineraal­-ained

Kaltsium on tähtis makroelement, mida leidub kehas rohkem kui ühtki teist mineraalainet. 99% sellest ainest on luudes ja hammastes. Head kaltsiumiallikad on piim ja piimatooted, kaunviljad, aprikoosid, seemned, ploomid, datlid, teraviljasaadused, munakollane, kala, kaalikas jt.

Rauda vajab lapse­ootele jäänud naine päevas 15–20 mg. Rauda saab lihast, veretoodetest, munast, ubadest, rosinatest, kii­videst, tomatitest, maa­sikatest, küüslaugust, seentest. Kõige paremini omastab organism rauda lihast ja veretoodetest. Taimetoitudest soodustab raua imendumist C-vitamiin. Seda sisaldavad mustad sõstrad, kibuvitsamarjad, tsitruselised, maasikad, paprika, kiivid, kartul, kaalikas jt.

500 mg foolhapet päevas 6 nädalat enne rasestumist ja vähemalt kuni 12. rasedusnädalani peaks naine saama 500 mg foolhapet päevas lisaks tavatoidule.

Miks on kohustuslik end beebiootel olles liigutada? Miks treenida?

Pidev kehaline harjutamine:

  • parandab lihastoonust ja vastupidavust;
  • tugevdab hingamissüsteemi ja südame-veresoonkonda (treenitud rasedatel on vererõhk stabiilne);
  • aitab tugevdada vastupanuvõimet haigustele;
  • maandab pingeid, parandab meeleolu, enesetunnet ja und.

Mil määral?

Kehaliselt aktiivne peaks olema iga päev vähemalt pool tundi korraga.
ª Millised alad sobivad? Hästi sobivad rasedatele mõeldud võimlemisharjutused, jalutuskäigud, ujumine, vesivõimlemine, rasedate aeroobika jms. Meelepärast liikumisviisi aitab soovitada vastava ala asjatundja. Mõistlik oleks nõu pidada ka oma arsti või ämmaemandaga.

Lapseootusaeg tähendab suurt elumuutust

Anu Loide (25, pildil), ametilt lasteaiaõpetaja, on lapseootel 7. kuud.

“See, et lapseootele jäin, oli üsna ootamatu,” tunnistab Anu. “Töötan lasteaias ja lootsin oma rühmaga kuni kooliminekuni koos olla, kuid kõik plaanid muutusid, ja natuke kurb on ka.

Lapseootusaeg on ikka suur elumuutus – nüüd tuleb meeles hoida, et meid on kaks. Tervise üle ma ei kurda. Väsin vast kergemini ja magada tahaks rohkem. Palavate päevadega pikutasin suurema osa ajast terrassil.

Suuri muutusi ma oma elustiilis teinud ei ole. Püüan jälgida, et toidus oleks piisavalt vitamiine, aga eks ma toitusin ka varem tervislikult. Pidutsen vähem, alkoholi ma praegu ei tarbi.

Tean ka, et peaksin sportlikult aktiivne olema. Teen väikestviisi vesiaeroobikat, ujun ja käin jalutamas. Rattasõidust olen sel suvel pidanud loobuma – nautisin seda varem ja tunnen sellest puudust.”