Foto: Fotolia
Teekond emana saab alguse hetkest, mil lapse süda naise südame all esimesi lööke teeb. Mõni väike ime juba sünnibki inglina. Ja võib juhtuda, et me ei saa iial teada, miks. Kadi Saar kirjutab oma isiklikust kogemusest ning usutleb saatusekaaslasi.

Sel talvel juhtus see ka minuga – loode mu sees ei soovinud suuremaks kasvada, rasedus katkes 6. nädalal. Arstide sõnul katkevad rasedused sageli esimeste nädalate jooksul ja mõnikord ei saa naine sellest ise arugi. Faktidele toetudes suutsin olukorraga leppida: siin pole süüdlasi, õigeid või valesid vastuseid, nii lihtsalt juhtus. Kuid emotsionaalselt on see kaotus – olenemata sellest, et väike – minu jaoks siiani kriipiv. Seda lugu kirjutades valasin palju pisaraid koos loo peategelastega.

Hiljutine valulik kogemus õpetas mulle tingimusteta tänulikkust. Mul on imeline pere, toetav abikaasa ja terve laps – meile on juba üks väike inimelu kingitud. Ma juba olen ema. Keegi armastab mind üle kõige maailmas ja mina teda. Mul on kõik hästi, siin ja praegu. Kui mu poeg jääb ka mu ainsaks lapseks, on see juba väga hästi. Ometi usun, et kuskil ootab veel üks armas hingeke pärale jõudmist...