Scanpix/PantherMedia
Lapse sünnist räägitakse kui imelisest kogemusest ja emad lohutavad, et sünnitusvalu läheb kohe mööda ning pärast seda on kõik ilus. Aga keegi ei julge detailselt kirjeldada seda, milliseid piinu peab naine taluma ka vahetult pärast sünnitust. Et see sulle üllatusena ei tuleks, räägime sulle ausalt kõik ära.

Pärast tita sündi tuleb sul veel pressida. Sest väljutada tuleb ka platsenta. See pole õnneks nii õudne ja valus, kuid siiski piisavalt ebameeldiv, eriti, kui ämmaemand su kõhule vajutab, et platsenta väljutamisele kaasa aidata.

Sa näed jätkuvalt väga rase välja. Apelsinisuurusest emakast on üheksa kuu jooksul saanud arbuusisuurune emakas ja see ei kahane kohe imekombel endisesse suurusesse tagasi. Tavaliselt kulub vähemalt kuus nädalat, et suur kõht eest kaoks, sest isegi, kui emakas on oma endise kuju saavutanud, võivad sulle punu ette tekitada kõhukinnisus, vedelikupeetus või väljaveninud kõhulihased.

Sa ei saa pissida. Ajad ennast pärast sünnitust lõpuks voodist püsti, komberdad tualetti, istud ja… ei midagi. Pärast keisrilõiget või pikka ja rasket sünnitust võivad närvid, mis pissihädast tavaliselt märku annavad, olla traumeeritud, mistõttu sa võid küll häda tunda, aga ei suuda urineerida. Põhjuseks võib olla ka kusiti ümbruse paistetus, mis ei lase pissi läbi. Õnneks läheb see kõik üsna kiiresti mööda ja hiljemalt järgmisel paari päeva jooksul on kõik jälle endine.

Kui lõpuks pissile jõuad, kõrvetab see kui põrgutuli. Kõik rebendid ja haavakesed, mis sa sünnituse käigus saad, teevad uriiniga kokku puutudes põrguvalu. Seetõttu soovitatakse esialgu pissil käia hoopis duši all, et alumine ots kohe puhtaks pesta. Aitab ka see, kui hästi palju vedelikke tarbida, siis on uriin lahjem ja ei tee nii palju haiget.

Sa pole kunagi nii palju verd näinud. Varu endale sünnitusjärgseks nädalaks kõige suuremad sidemed, sest verd lahmab korralikult ja verevool ei peatu niipea. Sünnitusmajas kontrollitakse su verevoolu mitmeid kordi enne, kui sind lõpuks välja kirjutatakse, seetõttu ei pea sa muretsema — arstid ja ämmaemandad ütlevad ja tegutsevad kohe, kui liiga palju verd kaotad. Samuti võib sul olla probleeme oma põie kontrollimisega.

Kogu. Keha. Valutab! Lapse ilmale toomine ei ole mitte sprint, vaid tõsine maraton, mille käigus kasutad lihaseid, mille olemasolust sul aimugi polnud. Ja need lihased annavad pärast veel tükk aega tunda, nii et ära imesta, kui oled omadega nii läbi, et ei jõua titatki tõsta. Eriti hull olukord on tõenäoliselt su intiimpiirkonnas, mis tuleb hoida piinlikult puhas ja valude ning tursete leevendamiseks võid seal vastas hoida külmakotti.

Emaka kokkutõmbed jätkuvad. Lootsid, et kui tita on käes, on emaka kokkutõmmetega kõik, aga paraku tuleb sul neid veel mõnda aega taluda. See on tingitud emaka endise kuju taastamisest ja tõenäoliselt on valud kõige hullemad just imetamise ajal. Mõned naised ütlevad, et sünnitusjärgsed kokkutõmbed on hullemadki kui need, mida nad sünnitegevuse jooksul tundsid. Kõige intensiivsemad valud on tavaliselt 48 tunni jooksul pärast sünnitust ja kestavad siis järk-järgult õrnemaks muutudes veel kuni paar nädalat.

Sul võivad olla tekkinud hemorroidid. Nende ebamugavate paisetega võisid kokku puutuda juba raseduse ajal, kui laps su alakehale surus. Pärast pikka punnimist ja venitamist võivad sind su taguotsas uued ebameeldivused üllatada. Hea uudis on see, et tavaliselt kaovad sünnituse käigus tekkinud hemorroidid paari nädala jooksul iseenesest. Kui ei, pöördu arsti poole

Sa ei julge kakada. Õnnelikud on need vähesed naised, kes pääsevad sünnitusest ilma ühegi rebendita. Igasugune punnitamine tundub pärast sünnitust enamikule naistest täiesti vastuvõetamatuna ja hirm õmbuste rebenemise ja valu ees on suur, aga õnneks ütlevad paljud, et esimene kakamine polnud õnneks üldse nii hull, kui nad algul pelgasid. Selleks, et see esimene hirmus tualetikülastus oleks vähem jube, väldi pärast sünnitust igasuguseid kõhukinnistajaid ja püüa tarbida toite, mis hoiavad seedimise korras. Kindlasti ei tohi sa valu hirmus häda kinni hoida, sest see teeb asja ainult hullemaks.

Tissid paisuvad, valutavad ja tilguvad. Esialgu ei juhtu midagi, sest rinnas on beebile hädavajalik ternespiim ja sellest talle piisab. Paar päeva pärast sünnitust tuleb rinda päris piim ja kuna su keha ei tea veel täpselt, kui palju piima tital tarvis läheb, toodab ta algul üle, mis tähendab, et su tissid muutuva hiigelsuureks, kivikõvaks ja hakkavad lekkima. Lisaks imeb beebi ka nibud valusaks ja halvemal juhul isegi veriseks. Et see ebamugav periood üle elada, varu endale valmis paar numbrit suuremad puuvillased, pehmed ja ilma traatideta imetamisrinnahoidjad ja rinnapadjad, külmkappi aga osta valmis kapsapea, sest piimapaisu leevendamiseks pole värskest kapsalehest paremat abimeest. Külm kapsaleht tuleb panna rinnahoidja sisse vastu paisu.

Allikas:t hebump.com