Viimane kolmandik: kõik on lapse tulekuks valmis

Enne Nova (3) sündi oli Merilin profitantsija. Tantsimine ja rasedus – need kaks asja ei taha hästi kokku klappida. Loomulikult tuleb päris kiiresti töölt puhkust võtta, sest lavale ju kõhukesega ei lähe. Ka raske treening ei sobi rasedusega. Merilin ütleb, et tugeva trenniga harjunud tantsijatel on vahel isegi pisut keerulisem rasestuda – aga kui see õnnestub, on rõõm muidugi seda suurem.

Igatahes – kui oled harjunud oma keha täielikult kontrollima ja igal hetkel tasakaalu tunnetama, tekitab lapseootus puht füüsiliselt üsna vastuolulisi tundeid. Merilin ütlebki, et ta ei pea seda seisundit­ just toredaks ja kuna lapseootus­ on juba teine, pole selles talle ka midagi väga uudset. Küll aga teeb praeguse aja eriliseks mõte sellest vahvast tegelasest, keda on ilmale oodata.

Seevastu esimesest sünnitusest on Merilinil ainult head mälestused. „Kohe lapse sünni järel mõtlesin, et polnudki nii hull, kui räägitakse,“ meenutab ta. Tõsi küll, tol hetkel oli noor naine suurepärases füüsilises vormis. Pärast Nova sündi on ta aga ise vähem­ tantsinud ja rohkem teinud kontoritööd Kaie Kõrbi balletistuudio õppealajuhatajana.

Praeguse raseduse alguskuudel sai Merilin tunda, mida tähendab seisund, kui pidevalt iiveldab. Seetõttu oli tal ka snäkikott kogu aeg kaasas ja kaalunäit kihutas muudkui ülespoole, mis endisele tantsijannale tundus üpris hirmutav. Õnneks läks see aeg kolme kuuga mööda ja vahepealne periood on kulgenud rahulikult – töötades, Novaga tegeldes ja uue lapse tulekuks valmistudes.
Raseduse alguses püüdis Merilin jätkata harjumuspärast jooksutrenni. Jooksmisest sai hiljem kepikõnd ja siis juba jalutamine. Vahel väntab kodus jalgrattal. Ent kõike teeb ta enesetunde järgi ja on olnud ka nädalaid, kus enesetunne on öelnud, et lihtsalt puhka.

Sünnitus ei hirmuta

Viimasel kuul enne lapse sündi tunnistas Merilin, et ootab­ väga seda aega, kui on juba kahe lapse ema. Esimene sünnitus oli julgustav ja praegu ei olegi ta kesken­dunud nii väga sünnitusele, pigem kahe lapse emaks saamisele. Merilin ütleb, et pole käinud perekoolis ega teinud sünnitusplaani. Plaaniks saab pidada vaid seda, et ta soovib lapse ilmale tuua Pelgulinna sünnitusmajas ja sedagi eelkõige praktilistel põhjustel: ta on seal oma rasedusega arvel ning haigla juures on võimalik tasuta autot parkida. Ka lapse isa ettevalmistus sünnitusel osalemiseks piirdub Merilini sõnul sellega, et kaasas peaksid olema vahetusjalanõud ja midagi süüa.

Lapsele kõik valmis

Küll aga on nad tulevasest elumuutusest palju rääkinud Novaga, kes sai kolmeseks just novembri lõpus, kui oli oodata ka õe sündi. „Oleme lapsele isegi nime välja valinud, et Nova saaks õekest nimepidi kutsuda.­ Ta on põnevil, aga ega ta vist päris täpselt veel aru saa, mida see väike õde tähendab.“

Teise lapse asjad on kõik olemas, sest kui tita juba majas, peaks kogu energia kuluma temale. „Kuna meil tuleb beebi number kaks, siis läheb suurem osa riideid taaskasutusse,“ mainib Merilin. Nad on uuele lapsele ostnud uue turvahälli, lamamistooli ja mähkimislaua, korralik käru on aga Nova pärandus titale.

Käru peab Merilin üheks olulisimaks ostuks. Selle võiks muretseda korraliku ja vastupidava. Vastne ema ei tohiks leida end olukorrast, kus ta ei saa lumega välja minna või bussiga liigelda, sest käru seda ei võimalda. Ka mähkimislaud on Merilini sõnul tõhus abivahend, mida ta tulevastele emadele vägagi soovitab.

Tita hakkab esialgu magama ema kaisus, seda lahen­dust hindab Merilin kõige mugavamaks. Isegi kui lapsele oleks olemas eraldi vaba tuba, peab ema õigeks,­ et vastsündinu magab tema juures, nii saavad mõlemad ennast paremini välja puhata.

KOLMAS TRIMESTER

Lapse areng

29.–32. rasedusnädal

Laps on aktiivne, tal on sõrme- ja varbaküüned ning juuksed. Silmad on lahti, ta näeb, kuuleb ja tunneb puudutust. Laulmine ja rääkimine rahustavad teda. Suur osa lapsi keerab 32. nädalaks end parimasse sünnitusasendisse, pea allpool. Tunned seda tugevamatest tõugetest oma ribide vastu. Kuu lõpuks on laps 40 cm pikk ning kaalub 1600 g.

33.–36. rasedusnädal

Laps kasvab jõudsalt ja tal hakkab emakas kitsaks jääma. Seetõttu on tema liigutusi tunda vähem, kuid need on tugevamad. Nahk muutub siledamaks ja roosaks, lootevill kaob. Kuu lõpuks on laps 45 cm pikk ja kaalub 2000–3000 g.

37.–40. rasedusnädal

Lapse nahk on kaetud lootevõidega, soolde on kogunenud esiroe ehk mekoonium. Tita on valmis eluks väljaspool emakat. Esiklapsed laskuvad vaagnas allapoole, järgmistel jääb pea liikuvaks kuni sünnituseni. Sündides on laps keskmiselt 50 cm pikk ja kaalub 2500–4000 g.

Sinu enesetunne

• Püüa hoida selg sirge, puhka sageli. Parim kontsakõrgus on 4–5 cm.
• Mõõdukad tursed kätel ja jalgadel on normaalsed. Tõsta istudes jalad tugedele, kodus eelista rätsepa­istet.
• Jalakrampide põhjustajaiks peetakse kaltsiumi- ja magneesiumipuudust. Magneesiumi leidub täisteratoodetes, lihas, kuivatatud ubades, hernestes, pähklites ja kõrvitsaseemnetes. Apteegi käsimüügist saab ka kaltsiumi-magneesiumipreparaate. Tee jalgadele vaheldumisi sooja ja külma dušši.
• Maga vasakul küljel, see on emaka verevarustusele parim ja laps saab rohkem hapnikku.
• Kui sul on õhtuti raskusi uinumisega, jää parem kauemaks üles: istu teleri ees, loe või tee käsitööd, kuni uni võimust võtab. Sinu unehäired teenivad lapse huve, nii liigutad end magades rohkem ja tita ­verevarustus on parem. Nõnda on kergem ka vastsündinu öö­päeva­­rütmile üle minna. Unevõlg tee tasa päeval.
• Öise õhupuuduse tunde korral katsu magamisasendit parandada suurte patjadega. Proovi poolistuvat asendit või säti patju kõhu alla. Samade patjade najal on hiljem hea ka last imetada.