Naised, te ei kujuta ettegi millise jõuga teie armas mõnekilone vastsündinu rinda imema hakkab! Imemisrefleks on võimas ja korralik imetamisvõte eeldab, et rinnanibu on vastsündinul sügaval suuõõnes, mistõttu on vaakum päris korralik. Esimesest päevast alates tuleks imetamisjärgselt nibusid kreemitada. Alguses tundub, et pole hullu midagi, aga teisest ja kolmandast päevast alates võivad nibud olla hellad ja imetamise ajal väga valusad. Olgem ausad — nad ei ole lihtsalt sellise koormusega harjunud. Kõige alus on muidugi õige imetamisvõte, ent nibukreemi kasutamine aitab oluliselt kaasa, et vältida koorikuid ja hoida nahk niisutatuna. Sealjuures tasub meeles pidada, et nibukreemi ei tasu panna vaid nibu otsa — sellega võib põhjustada hoopis juha ummistuse. Kreemitamist tuleb alustada areooli piirkonnast suunaga nibu poole. Kreeme on mitmeid, kuid toimeaine lanoliin on neil ühine ja suurim erinevus on konsistentsil. Ise eelistan kasutada vedelama koostisega kreemi, kuna minu arvates on paksu ja kleepuvat oluliselt ebamugavam peale kanda.

2. Nibukaitse


Olenemata nibukreemi kasutamisest on eriti tundliku naha puhul hea abivahend nibukaitse. See on otsene barjäär naha ja lapse suu vahel ning annab leevendust juhul, kui nibu on tõesti väga valus. Kindlasti ei saa osta suvalist kaitset, vale vahend teeb asja hullemaks. Õnneks saab imetamisnõustamisse aja reeglina juba päeva-paari pärast ning kindlasti tasub nõustajal näidata, kuidas ja millist nibukaitset kasutada.

3. Rinnapump


Teine/kolmas sünnitamisjärgne päev ja kohal ta ongi — piimapais! Iga kogemus on erinev, ent minu puhul on see kõigi lastega olnud üks karm aeg. Pidevalt lekib piima, rinnad on läikivad ning kõvad — see tunne on väga ebamugav. Last ei saanud piimapaisu ajal korralikult imetada, kuna ta ei suutnud ületäitunud rinna nibu haarata. Alati on võimalik rinda käsitsi lüpsta, kuid oluliselt mugavam on teha seda rinnapumba abil. Esimese 6-8 nädala jooksul rind “õpib”, kui palju piima toota on vaja, seega ei tasu kindlasti imetamise kõrvalt pumpamisega liialdada. Siinkohal kehtib kuldreegel “nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik”. Kui ületäitunud rinnad vaevavad ja ebamugavustunne on suur, tuleb endale ikka pisut kergendust anda. See on muidugi vaid minu kogemus ja tean, et enamikel naistest pole piimapais nii ekstreemne ning pumpa ei pruugi üldse tarvis minna. Sellepärast ma ei soovitaks osta enne sünnitust uhiuut rinnapumpa, eriti veel elektrilist, mis on päris kallis. Kui vähegi võimalik, võiks võtta mõneks kuuks laenuks ja siis vaadata, kas on tarvis või mitte. Mõnel sõbrannal on see vast ikka olemas on ja vahet pole, kas tegu on mehaanilise või elektrilise pumbada. Tööpõhimõte on neil kõigil sama, elektrilise pumba puhul lihtsalt ei pea ise käega pumpamise liigutust tegema.

4. Rinnapiimakoguja


See geniaalne abivahend on abiks, kui rinnapiima on vähe ja samuti ka siis, kui piima on palju. Reeglina eritub imetades mingil määral piima ka teisest rinnast, eriti esimestel kuudel. Kogujasse voolanud piima saab edukalt tuleviku tarbeks säilitada, samuti on koguja hea abivahend, kui vaba rind imetamise ajal korralikult lekib ja rinnapatjade kasutamine väärt kraami raiskab. Palju lihtsam on imetamise kestel tühjendada või asendada koguja (neid müüakse üldiselt kahekaupa). Siinkohal pean ära mainima, et kui juba ostmiseks läheb, siis soovitan kindlasti soetada Medela rinnapiimakoguja, mis sobib kõigile. Müüakse ka Avent omi, kuid need oma lehterja disainiga ja suhteliselt ebaergonoomilised ning ebamugavad.

5. Beebi toitmise joogitops


Kui asi on jõudnud nii kaugele, et olenemata kreemitamisest ja nibukaitsmest ei saa valu tõttu imetada, tasub rinnale pisut puhkust võimaldada. Mina tegin seda kõigi kolme lapsega. Olenevalt eelistusest saab nii pumba kui käega piima välja lüpsta. Toitmiseks ma lutipudelit kasutada ei soovita, kuna see võib lapse imemisvõtet rikkuda, misttõtu on edaspidi lapse rinnale saamine raske. Väga mugav ja ka imetamisnõustajate poolt heaks kiidetud on anda lapsele rinnapiima väikesest topsist. Paljud pole sellise toitmisviisiga tõenäoliselt varem kokku puutunud, ent pisut harjutamist ning pole midagi hullu. Kes ei tea, millega täpsemalt tegu, saab vaadata Youtube'i videosid otsingusõnaga feeding a baby with a cup, kusjuures tops võib olla ka täiesti tavaline väiksemat sorti topsike, ei pea olema tilaga nagu mõnes videos näidatakse.

6. Imetamisrinnahoidjad

Imetamist rinnahoidja valik ei takista, ent kasutajamugavus maksab ka midagi! Arvestades mitu korda päevas last toita tuleb, soovitan soetada vähemalt 2-3 mugavalt istuvat imetamisrinnahoidjat. Mõne pehmema sportrinnahoidjaga, mida saab hõlpsalt üles tõsta, saab ka enam-vähem normaalselt hakkama, kuid tavarinnahoidjaga, millel tugevad toestust pakkuvad raamid ja kinnitus seljal, on see ikka täiega ebamugav. Isegi siis, kui rinnad pole oluliselt suuremad ja endine rinnahoidja istub ilusti selga, on lisaks pidevalt piimaga määrdumisele imetamisperioodil ka suurenenud higistamine tavaline, seega võid kindel olla, et oma ilusa valgepitsilise pesu rikud tõenäoliselt ära.

7. Ninaaspiraator


Beebil on üliväikesed ninasõõrmed ning iga väiksemgi koll takistab õhu liikumist ning võib põhjustada ebamugavust. Kusjuures tegemist ei pea olema üldse nohuga, vahel põhjustab ka liiga kuiv toaõhk nina limaskesta ärritust. Kui beebilt kuuldub nohisevat või takistatud hingamist, on väga hea abimees Rhinomer filtriga aspiraator, mille üks ots pannakse imikule ninasõõrmesse ning teisest otsast hakkad ise suuga imema. Veelgi efektiivsem on, kui eelnevalt mõni tilk füsioloogilist lahust ninna tilgutada. Sobib ka tavaline keedetud vesi. Aspiraatoriga on kaasas vahetatavad otsikud, mida saab juurde osta, aga kasutatud otsikut saab väga edukalt käsitsi pesta ja korduvalt kasutada.

8. Kõhukott


Kõhukott on meil kasutuses igapäevaselt. Minul on Manduca kandekott, mida saab kasutada lastel kaaluvahemikus 3-20kg. Kannan selles nii oma kahekuust kui ka kaheaastast last. Olen proovinud kandelina, kuid minule see mässimine ja lappimine ei sobi. Kotiga on lihtne - klõps-klõps klambrid kinni ja laps fikseeritud, sama hõlbus on kotist väljavõtmine. Suureks plussiks on võimalus kanda last nii kõhul, seljas kui ka puusal. Olin kursis, et puusal on võimalik kanda, kuid ei saanud aru, kuidas seda teha. Appi tuli taaskord YouTube, otsingusõnaga Manduca hip position ja nüüd kasutan kaheaastasega puusal kandmist kogu aeg. Kandekotte on erinevaid, kuid kõige tähtsam on, et oleks vöö osa, mille kinnitad puusale. Soovitan vältida mudeleid, mis on vaid traksidena õlgadel, olen proovinud ja selg hakkas kohe valutama. Kõhukotis lapse kandmine võib alguses olla pisut võõras ja ei oska justkui lapse ning enese asendit sättida, see vajab pisut harjutamist. Kui see juba käpas, ei kujuta enam elu selleta ettegi. Enne uue kõhukoti soetamist tasub igasugu “teise ringi” müügiportaalid läbi vaadata, väga palju müüakse pakendis ja ainult paar korda proovitud kotte, mille soetamine on kindlasti rahakotisõbralikum.

9. Lamamistool+tegelustekk


Esimesel kuul veedab vastsündinu tõenäoliselt enamiku ajast hällis magades. Alates teisest/kolmandast elukuust läheb beebi silmavaade juba selgemaks ning pisike hakkab ringi uudistama. Hoiame teda palju süles, kuid valdava enamuse on väikseke pikaliasendis kas voodis või vankris). Tegelustekk ja lamamistool on hea kombo. Lapse ärkvelolekuperioodil ainult lamamistooli kasutada pole kehaasendi osas hea, mingi aja võiks ta siiski olla pikali ja kõhuli. Kaartega tegelustekk, kus mõni värvikas või häält tegev mänguasi pilku püüab, on selleks suurepärane.

10. Mähkmekreem+beebipuuder

Mähkmed, olgu need riidest taaskasutatavad või tavamähkmed, tekitavad aeg-ajalt nahaärritust. Apteegist leiab igasugu kreeme, mida sellisel puhul pepule kanda. Minu kogemuse põhjal aitab nahapunetuse korral kõige paremini pepu seebiga pesemine (kuivatada tuleks kindlasti õrnalt tupsutades), tsingikreemi pealekandmine, õhuvann, puuder ja alles siis mähku jalga. Kui piirduda vaid kreemiga, siis võib isegi ette kujutada, kui mõnus tunne on, kui kreemitatakse jalgevahe ära ja tõmmatakse kilemähkmega kinni. Pigem lasta kreemil õhu käes imenduda, seejärel veenduda, et nahk on kuiv ja enne mähkimist panna ka puudrit, mis ei lase tagumikuvahel kohe uuesti leemendama hakata.

Mina olen Anna-Liisa Miilits (34), kolme lapse ema, abikaasa, ämmaemand ja kiigemeister. Hetkel mööduvad minu päevad perega toimetades ja oma väikest käsitööettevõtet kodustes tingimustes arendades. Räägin blogis avameelselt oma elust — edust ja tagasilöökidest. Loodan et blogi tekitab nii mõneski lugejas äratundmisrõõmu ja innustab oma mugavustsoonist välja astuma. Rohkem minu tegemistest leiab siit: https://kiigesellid.ee

Jaga
Kommentaarid