Nimelt tabasin ka ennast olukorrast, kus teist last ei õnnestunud saada 2,5 aasta jooksul. Kuna ma ei olnud nõus miinimumpalgaga koju jääma, tuli teha täpne Exceli tabel ja leppida, et uus laps ei tule enne 3,5 aastat vanusevahet. See aga tähendab esimesele lapsele pikemaid lasteaiapäevi ja tõstatab küsimuse, kes haige lapsega koju jääb, kui isal seda võimalust ei ole. Kõikide ajakirjalugejate ehk tõenäoliselt vanemate nimel loodan, et lisaks kolmanda lapse soodustamisele hakatakse mõtlema, mis siis saab, kui teisi lapsi ei saadagi?

Sigrid

Lugesin isapalga artiklit ning soovin ametnikele vastu vaielda. Asi pole siiski nii lihtne ja selge.

Meie peres kasvavad 2 väikest last. 2 aastane neiu ning kohe 1 aastaseks saav poiss. Enne esimese lapse sündi töötasin ma välismaal. Sain kohe aru, et lapsed tahan kindlasti Eestis üles kasvatada. Kuna ma Eesti mõistes olin töötu, siis mu emapalgaks sai miinimum.

Teise lapsega jõudis seadus vahepeal muutuda. Kohe, kui poeg sai 4kuuseks, hakkas mees saama isapalka. Koheselt otsustasime, et see on rahaliselt palju mõistlikum, kui tema ka edasi tööl käiks ja mina koju jääksin. Niisiis mees käibki täiskohaga tööl ja saab ka täiskohaga isapalka (palk jääb täpselt alla selle summa, et vanemahüvitist ei vähendata). Mina aga istun oma armsate lastega kodus.

Kaalusime seda olukorda pikalt, kuna mul ei ole ravikindlustust ning kogu aeg töötukassa vahet lastega joosta oleks võimatu. Mina ennast isegi töötuks ei vormistanud, sest mulle tehti kohe töötukassas selgeks, et peaksin kuus mitu korda kohal käima ning töödele kandideerima, mida ma ju tegelikult ei saagi vastu võtta. Seega, tööturaha ei kaalunud minu jaoks üle seda, et peaksin pidevalt seal koos beebiga kohal käima ning samal ajal ka tööle kandideerima ning intervjuudel käima. Jällegi koos beebiga, sest mina ju olen kodune.

Kui isa saab isapalka, siis on riik ette näinud haigekassa temale, kui lapsega kodus olevale vanemale. Samal ajal lubab ka riik isal tööl käia. Ema peaks sellises olukorras tööle minema ja saama oma haigekassa sealt. Kuna jah riik on sellise " seaduse augu" ise tekitanud, siis oleks vale seda mitte ära kasutada. Eriti, kui minu emapalk on miinimum, aga mehel kahekordne pluss veel täispalk. See võimaldab meil kõrvale panna, et pakkuda lastele paremat elu ehk siis võibolla kunagi päris oma maja osta.

Päris ilma haigekassata ma ka kodus istuda ei tahtnud. Mine tea, millal midagi võib juhtuda ja kui meeletult kalliks see võib minna. Hakkasin otsima viise endale osta kindlustus. Beebigrupis soovitati Ergo enda kindlustust, mis ongi just suunatud nendele emadele, kes lastega kodus on. Nende kindlustus on palju soodsam, kui haigekassa oma. See tuli mulle 600 eurot aastas, kusjuures Haigekassa koduleht annab aastamakseks 2000 eurot (vähemalt mina sealsel lehel uurides sain selle info). Mul on olnud kindlustus hetkel 6 kuud ning pole veel kordagi vaja läinud.

Mul sugulasega ka sarnane lugu. Ta ise töötas väikses maakohas müüjana ning kuna tema mehe palk oli kõvasti suurem, siis isapalk kirjutati tema nimele ja mees käib täiskohaga tööl edasi.

Ja ka sama lugu sõbrannaga, kes töötas miinimumi eest ja mehe palk oli sellega võrreldes kahekordne. Mees saab nüüd isapalka ning käib tööl täiskohaga ja naine on lapsega kodus.

Et asi oleks selge, kõik kolm meest käisid enne ja käivad praegugi täiskohaga tööl ning nende palk jääb täpselt alla selle summa, et vanemahüvitist ei vähendata.

Mõned pered selle uue süsteemiga lükkavad lapsesaamist edasi, teised rahaliselt kaotavad, kolmandad saavad isegi juurde. On loogiline, et pere soovib saada võimalikult suurt raha, aga kes ei tea neid võimalusi, neil on pärast palju kahetsemist ka.

Minna

Põhjalikku artiklit vanemahüvitise süsteemi muutmisega kaasnevast saad lugeda SIIT!