Just seepärast peaks iga vanem pöörama tähelepanu sellele, kas tööandja on töötamise registreerinud ja palga nõuetekohaselt deklareerinud. Vaid siis on võimalik saada õiglane hüvitis, mis vanemahüvitise korraga ette nähtud on. Meeles tasub pidada, et nõustudes ümbrikupalgaga võite saada vanemahüvitist üksnes miinimummääras või selles ulatuses, millelt maksud on tasutud. Oma andmeid saab igaüks kontrollida e-maksuameti/e-tolli rubriigis „Töötamised ja väljamaksed” alajaotuses „Minu töötamised” ja „Minu sissetulekud”.

Kui andmetest tuleneb, et tööandja on vaid osa sotsiaalmaksust tasunud või seda üldse mitte teinud, siis võiks esmalt tööandja poole pöörduda ja paluda andmed parandada. Kui see ei täida eesmärki, siis võib selles olukorras aidata, kui võtate ühendust maksu- ja tolliametiga ning annate tekkinud olukorrast meile teada.

Et tunda ennast töösuhtes kindlamini, siis peaks kahtlemata tööandjaga sõlmima ka kirjaliku töölepingu, milles on paika pandud ülesanded ning tasu suurus. 

Paraku on vanemahüvitise taotlemisel ka teine varjupool. Nimelt üritavad peatsed lapsevanemad leppida tööandjatega kokku, et nende eest deklareeritakse reaalsusest suuremad töötasud. Selle eesmärk on suurendada oma hüvitise suurust, mis on aga alusetu ning seetõttu klassifitseerub pettuseks.

On mitmeid juhtumeid, mida antud teema juurde näiteks tuua:

Mees deklareeris oma ettevõtte alt abikaasale lisatöötasu, mis võeti arvesse sünnitushüvitise ja vanemahüvitise väljamaksmisel. Mõni aeg hiljem nende abielu lagunes ja mehe ettevõte esitas tagantjärele parandusdeklaratsiooni väitega, et mingit töötamist ja palga maksmist ei olnud...