Uuringu käigus jälgiti sadade tuhandete naise raseduste kulgemist ja tulemused avaldati väljaandes Reproductive Toxicology. Näiteks: 9,5 oli keskmine enneaegse sünnituse protsent nendel uurimisgrupi emadel, kes hommikust iiveldust ei tundnud, kuid kõigest 6,4 nendel emadel, kes kannatasid hommikuse iivelduse käes.

Dr. Gideon Koren, Toronto Lastehaiglast, kes uuringute läbiviimist juhtis, jõudis uuringuid analüüsides järeldusele, et nendel naistel, keda vaevab raseduse ajal iiveldus, on väiksem risk raseduse katkemiseks ja enneaegseks sünnituseks. Ootamatult selgus, et nendel naistel, kes kannatasid iivelduse käes, sünnivad ka suurema tõenäosusega tervemad lapsed ja lastel on hiljem teste tehes isegi kõrgem IQ.

Rasedusaegne iiveldus võib olla väga erinev, vaevumärgatavast ebamugavusest kuni ekstreemsete oksendamishoogudeni välja. Iiveldus võib rasedat haarata juba hommikusel ärkamishetkel või näiteks siis, kui ta tunneb ebameeldivat lõhna.

Rasedusaegset iiveldust kogeb esimesel trimestril lausa 85% tulevasi emasid. Rasedusaegse iiveldusega kaasnevad oksendamised võivad põhjustada lausa tulevase ema kehakaalu langemist raseduse algperioodil. Kõrgem hormoonitase, mis on arvatavasti iiveldusega seotud, on aga ühtlasi naisele lubaduseks, et sünnib terve ja tugev beebi.

Samas ei väida teadlased, et hommikune iiveldus on raudkindel garantii täiesti terve ja õigeaegselt sündinud beebi saamiseks. Dr. Koren ütleb hoopis, et kasutab seda statistikat nende emade julgustamiseks, kes ennast iiveldushoogude pärast eriti halvasti tunnevad.

Allikas: today.com