Rahvastikuminister Riina Solman: lasterikka pere toetus peab tõusma. Vaesus pole auasi!

"Iga lapse sünd toob pere eelarvesse lisakulusid või isegi täiendavate investeeringute vajaduse. Sündide statistikast näeme, et lasterikka pere toetus on kolmandate laste sündide arvu ligi veerandi võrra kasvatanud, sest see on oluliselt parandanud perede majanduslikku hakkamasaamist ning vähendanud vaesust," kirjutab Riina Solman oma arvamusloos.

Esimese ja teise lapse toetused on viimastel aastatel kasvanud kiireminigi kui keskmine palk. Kui 2017. aastal oli toetus lapse kohta 45 eurot, siis eelmisel aastal juba 60 eurot. Kolmanda lapse sünniga lisandub igakuine toetus 300 eurot ning seitset või enamat last kasvatavat peret toetab riiki täiendavalt 400 euroga kuus. Kõik see aitab tagada laste heaolu.

Arvestades, et pooltel Eesti peredel on ideaaliks kolm või enam last, saab riik tagada, et keskmisest suurem pere ei jää loomata majanduslikel põhjustel.

Uuringute kohaselt soovib 52% kahe lapse emadest veel vähemalt ühte last, seega on Eestis kolmandate laste sündimisel kasvuruumi. Tänaseid sissetulekuid ja elukallidust arvestades vajab lasterikka pere toetus tõstmist seniselt 300 eurot 500 euroni, et majanduslikud mured ei takistaks kolmanda lapse saamist ning pered saaksid lähtuda enda tegelikust tahtest.

Lapsevanema jaoks on kõige olulisem peres juba kasvavate laste heaolu. Seetõttu on oluline, et perelisa saabudes elukvaliteet löögi alla ei satuks. Toetuse tõus aitab vähendada lastega perede vaesust ja tagada suurema pere lastele võrdsed võimalused kasvamiseks ja arenguks.
Oleme loonud peredele toetavama tugisüsteemi, kuid on palju, millega me veel rahul ei ole. Lisaks sellele, et lapsi ei sünni piisavalt, paljud pered lagunevad ja me ei ole sageli õnnelikud.

Rohkem õnnelikke peresid!

Rahalisest toimetulekust enam määravad õnneliku pere rahulolu ja turvatunde selle liikmete omavahelised suhted. Suhted peavad olema head, et pere ja lapsed oleksid õnnelikud. Pere loomise ja laste saamise eelduseks ongi õnnelik ja turvaline suhe. Probleemid kooselus, suhete ebapüsivus ja suur lahutuste arv on takistuseks laste sünnile. Sündimuse kasvuks on vaja rohkem õnnelikke peresid!

Peredega töötavad spetsialistid on aja jooksul välja töötanud erinevad paarisuhteid toetavad meetmed, mis aitavad suurendada meie inimeste, laste ja perede heaolu. Näiteks võimaldab paarisuhte rahulolu edendamise programm PREP (Prevention and Relationship Enhancement Program) partneritel tugevdada oma paarisuhet. Kui ise ei oska, tuleb küsida nõu ja abi. Riik peab aitama peredel raskusest üle saada, kui nad seda ise tahavad.

Aga laste heaolu peab olema tagatud ka siis, kui vanemate suhe laguneb. Selleks, et mõlemad vanemad täidaksid oma osa lapse ülalpidamises, on riiklikult kehtestatud miinimumelatise määr. Paraku on kehtiv määr Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli üle jõu käiv, mis on pool kehtivast alampalgast. 2020. aastal tuleb elatise maksjal igakuiselt välja käia 292 eurot. Seetõttu on kavas miinimumelatise metoodika uuendamine. Miinimumelatise määr peab olema õiglane nii lapse kui ka elatist maksma kohustatud vanema jaoks. See peaks tagama lapsele hea ülalpidamise ilma lahus elavat vanemat pankrotistumata.

Täna on elatisvaidluses osalevale lapsele tagatud menetlusaegne elatisabi, aga kui lahus elava vanema suhtes alustatakse pankrotimenetlust, katkeb võimalus ka elatisabi maksta.

Pankrotimenetlus ja sellele tihtipeale järgnev kohustustest vabastamise menetlus võivad kesta aastaid, kuid laps vajab süüa ja ulualust iga päev.

Seepärast on plaanis luua pankrotiaegse elatisabi regulatsioon, et lastel, kelle vanema suhtes on algatatud pankrotimenetlus, on menetluse ajal võimalik riigilt elatisabi saada.
Ühiskonnal on kohustus tagada iga lapse heaolu, sõltumata sellest, kus linnas ja millises peres laps elab.

Tagasi pole vaja!

Meie ülesanne on luua oma lastele parimad tingimused nende eluks, eneseteostuseks ja õnneks. Selleks, et iga laps saaks parima kasvukeskkonna, peab riik looma vanematele meeleolu ja soovi lapsi saada, kasvatada ning toetada.

Hando Runneli sõnadele loodud laulu „Maa tuleb täita lastega“ sünni ajal 80ndate lõpus oli ka Eesti viimase 70 aasta rekordsündimus. 1987 ja 1988 olid ainsad aastad, mil Eestis sündis üle 25 000 lapse. See ei olnud majandusliku heaolu kõrghetk, see oli hingelise heaolu aeg.

Siiski on selgelt näha, et lapsi sünnib rohkem, kui üldine majanduskeskkond on parem. Selle sajandi rekordaastad olid 2007 ja 2008, kui paljudel oli kõik väga hästi. 2008. aastal sündinud 16 028 last on selle sajandi senine tipptulemus.

Majandus mõjutab, töökoht ja lootus edenemisele samuti. Paraku ei sõltu majandus ekspordile suunatud riigis üksnes valitsuse tahtest või tarkadest otsustest, vaid suurel määral väliskeskkonnast. Ja see võib pöörduda iga hetk, nagu sellel aastal on juhtunud. Aga just siis on riigipoolne tugi eriti oluline, et see ei taanduks, vaid aitaks keerulistel aegadel eneseusku säilitada. Riik saab kujundada õige meeleolu. Selle mõju sündimusele, nagu 80ndate lõpus nägime, on samuti märkimisväärne.

Kahjuks on praegu Eesti sündimus siiski 10-15% madalam, kui rahva kestmiseks vajalik. Just seetõttu peame peredest veelgi enam hoolima, toetama laste saamist ja kasvatamist.