Uuring hõlmas 30 tervet menopausieelses eas naist, kes ei tarvitanud hormoon- ega immunoaktiivseid ravimeid, vahendab Kliinik.ee. 14 naist uuringurühmast olid seksuaalselt aktiivsed ja 16 ei olnud. Et uurida seost seksuaalse aktiivsuse ja viljakuse vahel, võeti naiste süljeproovid neljal ajahetkel – menstruaalses, follikulaarses, ovulatoorses ja luteaalses faasis.

Tulemused näitasid, et seksuaalselt aktiivsetel naistel avaldusid viljatutel perioodidel oluliselt suurema tõenäosusega iseloomulikud muutused immuunsüsteemi T-abistajarakkudes ja immunoglobuliinis. Immuunsüsteem töötab sissetungivate patogeenide ja mikroobide tõrjumiseks antikehade aktiveerimise abil. Rasestumiseks peab naise keha autoimmuunvastusest „mööda hiilima” ja selle kaitsevõimet nõrgendama, et võimaldada spermatosoidil munarakk edukalt viljastada.

„Kõnealune uuring on esimene, mis näitab, et seksuaalne aktiivsus võib mõjutada keha immuunreaktsioone, mis soodustavad eostamist,” seletas juhtiv teadlane dr Tierney Lorenz hiljutises avalduses.

Immuunsüsteemis on mitmeid T-abistajarakkude ja immunoglobuliinide tüüpe. Neid seostatakse rasestumisele kaasa aitamisega ja nende suuremat sisaldust nähti just nende naiste organismis, kes ei olnud rasedad, aga olid seksuaalselt aktiivsed. Seksuaalselt aktiivsetel naistel, kes ei olnud rasedad, täheldati rohkem teist tüüpi T-abistajarakke, mis aitavad organismil „heaks kiita” võõrkehi.

Need võõrkehad, näiteks spermatosoidid ja arenevad embrüod, võivad reprodutseerimisel abiks olla. Seksuaalselt aktiivsetel naistel oli organismis ka suurem immunoglobuliin G sisaldus. See on immuunsüsteemi rakk, mida leidub tavaliselt veres ja mis aitab võidelda haigusega emakat häirimata.