„Eesti kodudes ja ettevõtetes tekib igal aastal üle 500 000 tonni olmejäätmeid, millest kõige suurema osakaalu, keskeltläbi 32% moodustavad biojäätmed. Paraku visatakse kaks kolmandikku biojäätmetest jätkuvalt kokku muude jäätmetega ja seetõttu läheb suurem osa sellest väärtuslikust ressursist põletamisele või prügilasse, kus need ei loo suuremat väärtust kui kasvuhoonegaasid,” tõdeb Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti. Kuigi Pesti sõnul kasutatakse Eestis biojäätmeid peamiselt komposti tegemiseks, siis sellest lagunemisel eralduvat soojusenergiat on võimalik rakendada ka keskkonnasõbralikuma elektri tootmiseks.

Paulig on vedanud mitu aastat kohvipuru projekti, mille raames koguti ettevõtete ja eraisikute abiga kokku kasutatud kohvipuru ning toodeti sellest rohelist energiat. Ühest kilost kasutatud kohvipurust saab kätte ligikaudu 500 liitrit biogaasi, ühest tonnist kohvipurust saab aga toota umbes 500 kilovatttundi elektrit. Uusim kampaania aga vaatab kohvipaksu kasutusvõimalustele veelgi laiemalt.

Kohvipurukampaania projektijuhi Keily Volkovi sõnul tõestasid kaks eelnevat aastat, et kohvisõpradel on juba tekkinud harjumus kohvipaks taaskasutusse panna. „Sel aastal soovisime, et kampaania areneks ja kasvaks. Lisaks rohelise energia tootmisele on kohvipaksu taaskasutamiseks veel mitmeid võimalusi ja innustame eraisikuid ning ettevõtteid biojäätmete sorteerimiseks eraldi prügikasti soetama,” räägib Volkov.

2018. aastal koguti kohvijäätmeid kokku 4,4 tonni ja sellest toodetud elektriga kaeti SOS Lasteküla viie majapidamise ühe kuu elektrienergia vajadus. Eelmisel aastal kogus Paulig eestimaalastest kohvijoojate abiga kokku juba üle 13 tonni kohvipuru, millest toodeti Vinni biogaasijaamas jälle elektrienergiat. Toodetud elekter annetati Haiba lastekodule, tegemist oli nende kahe kuu vajadusega. Samast hulgast energiast oleks jagunud keskmise Eesti majapidamise jaoks tervelt 6 aastaks.

Leedus alustati aasta varem sellest, et kogutud kohvipuruga pandi terveks talveks põlema Vilniuse suurima kuusepuu kõik jõulutuled. Lätis tehakse koostööd Riia Botaanikaaiaga, kus uuritakse katsete kaudu, kuidas kasutatud kohvipuru mõjutab köögiviljade kasvamist. Kohvipurule on mõeldud ka muid rakendusi. Näiteks kasvatatakse Austrias kohvijäätmetel austerservikuid, Soome firma Rens plaanib kohvipuru kasutada tossude tootmiseks.

Pauligi kohvipurukampaaniat aitab ellu viia KVARK, mille erilahenduste võlur Arnold Rein Tatunts ütleb, et biojäätmetest saadava energia kogus on üllatavalt suur. Juba ainult ühest kilost kohvijäätmetest saame kätte peaaegu 500 liitrit biogaasi.

„Töötasime oma koostööpartneri Kvark teadusteatriga välja ka kalkulaatori, mille küsimustele vastates saab eraisik või ettevõte teada, kui roheline kohvijooja ta on. Kohvipurukampaania tulemuste selgumisel võtame ette ühise puudeistutamise aktsiooni, millega kustutame kampaaniaga liitunud kohvisõprade ökoloogilise jalajälje,” avab Volkov kampaania sisu veelgi.

Samuti leiab kodulehelt www.kohvipuru.ee nutikaid nippe kohvipaksu taaskasutamise ja sorteerimise kohta ning sinna koondatakse ka kogemuslood ettevõtetelt ja eraisikutelt, kes on jäätmete sorteerimisele varasemast rohkem rõhku pannud.

Innustades kohvijoojaid oma jäätmete sorteerimise harjumusi üle vaatama ja ümber kujundama, loodab Paulig ajapikku vähendada eestimaalastest kohvitarbijate ökoloogilist jalajälge. Kliima soojenemise tõttu ei pruugi kohv aastal 2080 enam kõigile kättesaadav olla, sest kohvi, eriti araabika, kasvatamiseks sobiv põllumaa väheneb. Kohvipurukampaaniaga liitudes saab iga kohvisõber anda oma panuse kohvi helgema tuleviku nimel.

Kohvipurukampaania jaoks on loodud koduleht www.kohvipuru.ee. Vaata lähemalt ja pane kohvipuru ka teist korda tööle!

Jaga
Kommentaarid