Kuidas hoolitseda oma lähedaste eest?
Lähedaste eest hoolitsemine on paljude jaoks tuttav teema. Euroopa omastehooldajate ühenduse EuroCares andmetel on umbes 80% hoolduskoormusest Eestis perede kanda, nii on Tallinnas ligi 30 000 perekonda, kus mõni liige vajab kõrge vanuse või raskema puude tõttu abi. Kes hooldamisega kokku on puutunud, teab, et igapäevane hoolitsemine lähedase eest võib olla nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt kurnav. Paljud pereliikmed elavad üksteisest kaugel, mis muudab abistamise üsna keeruliseks.
Kuidas abi leida?
„Kui vanem või vanavanem vajab igapäevasel toimetulekul abi, tasuks kõigepealt koos tema enda ja näiteks perearstiga läbi arutada, millist toetust täpsemalt vaja oleks,” julgustab hooldusabi platvormi CareMate käivitanud Marion Teder. „Enamjaolt vajavad vanemaealised abi mõned tunnid päevas või nädalas. Vaja oleks kedagi, kes abistaks näiteks riietumisel või söögi valmistamisel või hoopis aitaks õue jalutama minna. Muidugi võib paluda mõnd tuttavat või sugulast, kuid see ei pruugi alati võimalik olla. Alternatiiv on kutsuda aeg-ajalt koju appi hooleandja – koolituse läbinud inimene, kes oskab erinevate murede puhul aidata,” selgitab ta.
Hooleandjad saavad aidata mitmel moel: arsti juurde minemisel, jalutuskäigul saatmisel või isiklikku laadi hoole andmisel, näiteks pesemisel, riietamisel ja toidu valmistamisel. Peale selle saavad nad teha ka kodutöid pesupesemisest kütmiseni. Koolitatud abilisi saab kõige mugavamalt endale koju kutsuda hooldusabi platvormilt caremate.ee, mis koondab kümneid ja kümneid koolitatud abistajaid suuremates linnades ning nende lähiümbruses. Veebilehelt saab igaüks valida vajalikud teenused, sobiva aja ja hooleandja. Kui inimene ise pole internetiga just sina peal, saab keskkonna kaudu abi tellida ka tema lähedane – laps või sõber. Koolitatud abistaja teenuse eest saab tasuda mugavalt ja turvaliselt veebilehe kaudu.
Hooleandja annab tagasi iseseisvuse
Kuigi n-ö võõra inimese oma koju appi kutsumine võib tekitada kõhklusi, on abivajajate hirmud pärast esimest visiiti hajunud. „Inimesed, kes on hooleandja tuge kasutanud, on jäänud väga rahule. Sageli on abistajatel mahti ka inimesega jutustada, mis peletab veidi meie vanavanemaid sagedasti kimbutavat üksindustunnet,” sõnab Teder.
Hooleandjate kaasamine lubab teistel pereliikmetel keskenduda julgemalt oma tööle ja isiklikule elule. Ei tasu unustada, et abivajaja jaoks on hooleandja roll sageli märksa suurem kui vaid toetus igapäevatoimingute juures – see annab abivajajale tagasi iseseisvuse ja võimaluse väärikalt elada.
Vaata lisaks ja kutsu oma lähedastele abikäed: caremate.ee