Aafrika laste unistus
Selleks, et elu maailmas pisut paremaks muuta, ei pea olema rikas Ameerika onu. “Vahel piisab väiksest toetusest, et kellegi silmad särama panna,” ütleb Elina Reinold, kes veendus selles koos poja Jakopiga Ghanas käies.
Näitlejanna Elina Reinold (45) on rännanud varemgi arengumaades, kuid Lääne-Aafrika riigis Ghanas koges ta hoopis teistsugust suhtumist kui kusagil varem. “Jah, seal on vaesust, kuid samas ei tule lapsed, käed õieli, valgelt inimeselt raha küsima. Nad tulevad sinu juurde uudishimust, nad on siirad ja avatud ning neil on põnev, sest sina tähendad neile teistsugust maailma kui nende väike koduküla. Raha tähendab neile ennekõike võimalust saada haridust ja tulla oma eluga normaalselt toime,” räägib Elina.
Elina käis koos kaheksa-aastase poja Jakopiga Põhja-Ghana Nabdami piirkonnas asuvas väikses Kongo külas oktoobrikuus, et osaleda MTÜ Mondo ja ERRi koostöös valmiva dokumentaalfilmi “5800 kilomeetrit koolini” võtetel ning kohtuda orvuks jäänud 10aastase Richardiga, kelle kooliteed Elina toetab.
Kooliõppe erinevus
Kahe särasilmse poisi, heledapäise Jakopi ja tumedanahalise Richardi koolide vahele jääb linnulennul 5800 kilomeetrit ning nende koolimajad erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Kui Tallinna vanalinnas asuv Püha Miikaeli kool on pisike ja hubane, siis Richardi kool asub savannis ja koosneb mitmest madalast hoonest, millel pole uksi-aknaid, sest neid pole lihtsalt vaja. Sealne kool ei kubise moodsatest tehnikavidinatest, pole ei grafoprojektoreid, arvuteid ega mikroskoope. Ainsat tehnikaimet nägi Jakop vabatahtliku eestlasest füüsikaõpetaja Toomase käes, kui too laserkiirt näitas.
Kui Jakopi koolitunnid algavad kell kaheksa-üheksa hommikul ning lõpevad kahe-kolme paiku, siis Richard alustab oma koolipäeva varahommikul kell seitse, ärkab aga veelgi varem, et ise endale süüa teha.
Kooli jõudes tuleb Kongo õpilastel klassiruum ära koristada, sest eraldi koristajat selleks pole. Alles siis, kui põrand puhtaks pühitud, pingid-lauad ritta seatud, asutakse õppima. Põhilised töövahendid on nagu meilgi õpikud, vihikud ja töövihikud, õpetajal tahvel ja kriit. “Sealsetele lastele meeldib koolis olla, sest paljudel on kodune olukord sedavõrd kehv, et koolis on palju parem,” lausub Elina.
Kasinad kodutööd
Kuna Jakop õpib poisteklassis, oli noorel mehehakatisel päris tore näha, et täitsa vahva on koolis käia ka nii, et poisid-tüdrukud on klassis sõbralikult koos. Paljude sealsete õpilaste lemmikuks on Elina sõnul maailmaõpetuse moodi õppeaine, mis on segu religioonist, inimeseõpetusest ja moraalist. Jakopile meeldis aga eriti kehaline kasvatus – tund toimus alati õues ja enamasti mängiti jalgpalli.