Aeg minna trenni!
“Kui elu läheb liiga rahulikuks, tuleb uus väljakutse leida,” arvab pooleaastase Maria isa, saatejuht ja disainer Martin Veisman.
Pool aastat on tütre sünnist möödas ja kätte jõudnud aeg, mil neiu on juba pisut iseseisvam ning meil vanematena tekkinud kindlus ja arusaam, kuidas temaga ringi käia. Sellest kindlusest ja rahulolust on ajendatud ka seekordne teema: mida teha, et lapsel poleks igav? Mulle on alati tundunud, et kui elus saabub etapp, kui kõik on paigas, tuleb midagi uut ette võtta. Räägingi kolmest ringist-trennist, mida oleme lapsega proovinud.
Esimene trenn, kuhu läksime, oli titade võimlemine isaga Pelgulinna sünnitusmaja perekeskuses. Käisin seal esimest korda, kui Maria oli kolmekuune. Mäletan, et esimene tund oli silmiavav. Energiast pakatav ja isasid toetav õpetaja Solvi tõstis julgelt lapsi üles, keerutas neid üle pea ning innustas ebalevaid isasid sama tegema. Võimlemistund algas soojendusharjutustega, mille käigus silitasime rahulikult kogu lapse keha, mis meeldis Mariale väga.
Tunni arenedes tegime tõsteid ja akrobaatilisi trikke ning trenni lõpus keerutasin juba samamoodi nagu treener Solvi last üle pea. Ei oleks ise ka uskunud, et nii pisikesega miskit sellist teha saab. Trenni lõpus oli tütar üsna väsinud ja magas pärast auto turvahällis nagu nott. Polnud ka ime, kui järgmine päev oli ta pisut viril.
Nüüdseks olen lapsega võimlemas käinud kolm kuud. Isade ja laste trennis on lahe vaadata, kuidas suured ja tõsised mehed oma ja teiste laste tegevust heldinult ja tähelepanelikult jälgivad ning kaasa löövad. Õhkkond on avatud ja tore. Lisaks innustab treener lastega julgemalt ümber käima ja kõiki harjutusi kodus järele tegema.