Emade valud

Selja- ja randmevalud ema raseduse ja beebiga toimetamise ajal näivad ­olevat paratamatus. Tegelikult saab naine enda heaks nii mõndagi ära teha.

Praegu oma kolmandat last ootav Riina Arund (34) ei teadnud enne esmakordselt rasedaks jäämist seljavaludest midagi. Olgugi et ülikoolis õppides ja samal ajal tööl käies oli naise keha sundasenditega juba tutvust teinud.

“Lapsekandmise ajal olin seljavaludega hädas, kuid käisin joogas ja sain üksjagu leevendust,” meenutab naine. Kui aga beebi sündis, siis tõelised hädad alles algasid. “Päris tihti juhtus, et kui olin beebi võrevoodisse tagasi pannud, ei saanud ma enam sirgelt püsti seista,” räägib Riina. Valu oli sedavõrd suur. Valuvaigisteid naine siiski ei kasutanud, võimaluse korral käis hoopis massaažis, misjärel valud mõneks ajaks taandusid.

Teist last ootama jäädes kartis naine selja­valu tagasitulekut, kuid tema üllatuseks raseduse ajal valu ei tekkinud. Oma osa võis olla aktiivsel eluviisil ning sellel, et kontsaga kingad vahetas ta madalamate ja seljasõbralikumate jalanõude vastu.

“Seljavalu kannatavad väga paljud rasedad, eri andmetel 50–77%. Seetõttu arvatakse väga tihti, et seljavalu on raseduse loomulik osa,” kommenteerib füsioterapeut Helle Nurmsalu (www.kohukliinik.ee). Raseda kõhu kasvades muutub keha raskuskese, tuues kaasa kehaasendi muutusi, lisaks väheneb tunduvalt kõhulihaste jõud ja koormus nihkub alaselja lülidevahelistele lihastele. “Hormoonide toimel lülisammast hoidvad sidemed pehmenevad ning selle piirkonna ülepingest võibki tekkida seljavalu,” lisab füsioterapeut.