Ettevaatust! Loe, kuidas tunda ära basseini, milles ujumine on ohtlik ja kuidas oma peret kaitsta

Kui oled siiani elanud siiras usus, et kloor võitleb edukalt kõigi basseinivette sattuvate bakterite ja mustusega, siis paraku peavad need illusioonid nüüd purunema. Kloor tapab küll pisikuid, kuid ei eemalda veest inimkehalt eralduvat orgaanilist materjali ning eritisi nagu uriin, väljaheited, higi, surnud naharakud, deodorandid, jumestus ja mustus, vaid muudab selle kompoti inimesele hoopis ohtlikuks.

Kloor reageerib nimelt vees oleva orgaanikaga, tekitades seotud kloori ehk kloramiini, millega kokkupuude põhjustab köhimist, aevastamist, astmahooge, punaseid silmi, nahaärritust ja löövet. Seega, kui väljud veekeskusest punetavate silmadega, pole see mitte kloorist, vaid uriinist, higist ja mustusest, millest sinu ujumisvesi kubises. Ning sul polnud sellest õrna aimugi, kuna basseini pissimisel vette tekkiv sinine või punane laik on linnalegend.

Barcelona Ülikooli Keskkonna ja Epidemoloogia Uurimiskeskuse keemikud viisid läbi uuringu, mille raames võeti avalikest ujulatest veeproove. Tulemused olid õõvastavad — teadlased tuvastasid igast veeproovist vähemalt 100 mustusega reageerimise tulemusel tekkinud kahjulikku klooriühendit. Ameerika Lastearstide Akadeemia uuris aga kloori otsest mõju lastele ning nende 800 uurimisobjekti juures täheldati allergiate ja astma esinemise sagenemist.

Õnneks on olemas lihtne moodus, kuidas tunda ära bassin, milles ujumise võiks vahele jätta. Basseinid, millel pole tugevat lõhna, on tõenäoliselt tervisele ohutu kloorisisaldusega, kuna puhtas vees kloor naha- ega silmade ärritust ei põhjusta ega lõhna. Need ujulad aga, mis tugevalt kloori järele lehkavad, on päris kindlasti eelpoolnimetatud amooniumühenditest küllastunud ja kloramiiniga saastunud ning kui levinud arvamuseks on, et väga lehkavates basseinides on lihtsalt liiga palju kloori, siis tegelikult pole seal enam vaba kloori ollagi — see on asendunud ohtlike ühenditega. Sellises ruumis viibimine on tervisele kahjulik isegi vette minemata, kuna ka väga hea ventilatsioon ei suuda õhku piisavalt puhastada.

See ongi põhjus, miks avalikes basseinides ja veekeskustes on sildid, mis tuletavad meelde pesemist enne ja pärast bassinis käimist. Lapsevanematel tuleks nendesse siltidesse täie tõsidusega suhtuda ning basseine üleüldiselt skeptilisemalt hinnata, kuna beebidele pole isegi vaba klooriga kokku puutumine soovitav. On leitud tõendeid sellest, et lastel süveneb tiheda basseinikülastuse korral astma, allergiad ja nahaprobleemid ning võivad tekkida hormonaalsed muutused, siseelundite haigused ja vähk.

Sellegipoolest ei muuda kõik eelpool loetu asjaolu, et kui kodu lähistel puudub looduslik ujumiskoht, pakub avalik ujula või veekeskus ainsat ujumisvõimalust. Et kloori võimalikku kahjulikku mõju veidigi vähendada, toimi järgmiselt:

1. Eelista välibasseine, kus kasutatakse puhastusmeetodina lisaks kloorile ka näiteks soola või ultraviolettkiirgust.

2. Pese ennast alati enne vetteminekut — nii satub sinu kehalt vette vähem higi ja naharakke, mis võiks klooriga ühinedes kahjulikke ühendeid tekitada.

3. Pese ennast ka pärast ujumist põhjalikult ning piserda seejärel kehale, näole ja juustele C-vitamiini lahust, mis aitab klooriühendeid neutraliseerida.

Allikas: Green Child Magazine