Hommik käes... Juba?!

Laste unevõlg on üha tõsisem probleem. Juba lasteaia­põnnidel jääb uneaega napiks, mis veel koolilastest ­rääkida. Kuidas teha nii, et mitte võlgu elada ning laps jaksaks hommikul rõõmustada alanud päeva üle?

Mariliis Pinni (33) peres on kõik öökullid. Tambet Robert (2) ja Marie Elisabeth (7) ei lähe naljalt õhtul enne ühtteist magama ning vanemad naudivad vaikseid öötunde kui kõige paremat töötegemise aega. Hommikul tahaksid aga kõik kaua põõnata. Õnneks algavad Mariel koolitunnid alles kella kaheteistkümnest ja vanematel on paindlik töögraafik.

Järgmisest aastast aga elukorraldus muutub, sest Marie hakkab koolis käima hommikuses vahetuses. Ema räägib, et koolis tehti lastevanemate seas küsitlus selle kohta, mis kell võiksid tunnid alata. 90 protsenti vanematest eelistas koolipäeva algusena kella üheksat. Teda aga üllatas ühe ema arvamus, kes leidis, et lapsed peaksid ikka kell kaheksa alustama, sest nii saab neid harjutada tulevikus ka kella kaheksaks tööle jõudma. “Mind “harjutati” niimoodi kaksteist aastat, mingil ajal algas kool koguni kolmveerand kaheksa hommikul. Tulemus oli see, esimesed tunnid olid minu jaoks täiesti mahavisatud aeg, sest ma ei olnud õppimisvõimeline. Mäletan, kuidas isa mind koolipäevadel äratas – tõstis voodi tagurpidi ja pani toas täistuled põlema. Ega ma ikkagi õieti ei ärganud,” räägib Mariliis. “Samasugused on ka mu lapsed. Kui äratada nad liiga vara, on nad zombid. Ja siin ei aita ka see, kui ma sunnin neid varem magama minema. See oleks sama, kui ma sunniks lõokese tüüpi inimest vägisi hommikul kauem magama – ta ei suuda. Ma arvan, et enamikus töökohtades saaks arvestada inimeste eripäradega ja peakski seda tegema. Mis kasu on pangas majandusanalüütikust, kes esimesed töötunnid sisuliselt maha magab, kuna ta on tüübilt öökull?“