Varem turisminduses tegutsenud naine tegi elus kannapöörde pärast kolmanda lapse sündi. Peres kasvavad riburada kolm poissi: Frederik (8), Kristofer (5) ja Robert (2). “Õppisin Tartu Ülikoolis saksa keelt, kuid töötanud olen kogu oma elu peamiselt turismivaldkonnas. Ma ei saa öelda, et see töö mulle meeldinud poleks – väga meeldis! Võtsin välisgruppe vastu, tegutsesin giidina, korraldasin ekskursioone, lühidalt – tegin kõike, et Eestisse saabu­jad end hästi tunneksid,” kirjeldab Grete ja lisab, et päris töö moodi töö sai tordivalmistamisest alles tänavu veebruaris.

Tordialusel keerlev biskviit kaob maitsva toorjuustu-pistaatsiakatte­ alla peitu. Julgete liigutustega saavad tordi­le ehteks erksavärvilised apelsini­lõigud ja kaneelipulgad. Kõige tipuks pudenevad kreemile särtsakad granaatõunaseemned. “See tort, muide, sobib ideaalselt nii jõulu­pühadeks kui vabariigi aasta­päevaks,” ütleb perenaine naerdes.

Teises klassis õppiv Frederik on just koolist koju jõudnud. Tühi kõht suunab ta otse köögilaua äärde. “Mis meil täna söögiks on?” uurib poiss. Tellimustortide tegemise vahepeal on Grete valmis saanud mõnusa pastaroa – kõige kallimad ei pea ema tööks kasvanud hobi kõrval tühja kõhtu kannatama. Nälg kustutatud, suundub poeg õue mängima ja ema jätkab tegemisi sealt, kus pooleli jäi.

“Ühesõnaga, kuidas ma siis tortideni jõudsin?“ esitab Grete retoorilise küsimuse ja vastab: “Sain järgemööda kolme armsa poja emaks. Plaanitud kolmest aastast, mis ma alguses kodus olla mõtlesin, sai palju pikem aeg. Ühel hetkel lihtsalt tundsin, et lisaks kodusele toimetamisele – ja see ju teadupärast ei lõppe! – ning emaks olemisele tahan veel midagi teha.”