Hüpe magusasse tundmatusse
Grete Võrklaeva kodus sellist hetke, mil ahi külm ja tordipritsid kapis peidus, õieti polegi. Üks biskviidipõhi on just valmis saanud, kui teine küpsema pannakse.
Maasikalõhnaline ja kohupiimakreemine, tordi- ja koogirohke elu algas Gretel (40) umbes aasta tagasi. Kuigi ühel või teisel moel on kõik magus ja maitsev temaga kaasas käinud juba ammu. “Mulle on alati meeldinud süüa teha, retsepte uurida ja neid välja mõelda, küpsetada. Et sellega igapäevaselt tegelema hakkan ning sellest mu sissetulekuallikas saab, poleks ma veel mõni aeg tagasi uskunud,” tunnistab Grete.
Varem turisminduses tegutsenud naine tegi elus kannapöörde pärast kolmanda lapse sündi. Peres kasvavad riburada kolm poissi: Frederik (8), Kristofer (5) ja Robert (2). “Õppisin Tartu Ülikoolis saksa keelt, kuid töötanud olen kogu oma elu peamiselt turismivaldkonnas. Ma ei saa öelda, et see töö mulle meeldinud poleks – väga meeldis! Võtsin välisgruppe vastu, tegutsesin giidina, korraldasin ekskursioone, lühidalt – tegin kõike, et Eestisse saabujad end hästi tunneksid,” kirjeldab Grete ja lisab, et päris töö moodi töö sai tordivalmistamisest alles tänavu veebruaris.
Tordialusel keerlev biskviit kaob maitsva toorjuustu-pistaatsiakatte alla peitu. Julgete liigutustega saavad tordile ehteks erksavärvilised apelsinilõigud ja kaneelipulgad. Kõige tipuks pudenevad kreemile särtsakad granaatõunaseemned. “See tort, muide, sobib ideaalselt nii jõulupühadeks kui vabariigi aastapäevaks,” ütleb perenaine naerdes.
Teises klassis õppiv Frederik on just koolist koju jõudnud. Tühi kõht suunab ta otse köögilaua äärde. “Mis meil täna söögiks on?” uurib poiss. Tellimustortide tegemise vahepeal on Grete valmis saanud mõnusa pastaroa – kõige kallimad ei pea ema tööks kasvanud hobi kõrval tühja kõhtu kannatama. Nälg kustutatud, suundub poeg õue mängima ja ema jätkab tegemisi sealt, kus pooleli jäi.